Vähipatsiendid riigile: patsiendikeskset tervishoidu ei saa ehitada ilma patsientideta

Ühispöördumise ajendiks on Sotsiaalministeeriumi plaan vähendada Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevustoetust seoses riigi kaitsekulude kasvuga. Organisatsioonid rõhutavad, et julgeoleku tugevdamine on vajalik, kuid samal ajal ei tohi selle arvelt nõrgeneda patsientide huvide esindamine ja tugisüsteemid.

Patsientide kogemus on osa tervishoiust

Pöördumises rõhutatakse, et patsiendiorganisatsioonid ei ole pelgalt vabatahtlikud ühendused. Nad toetavad inimesi kogu raviteekonna jooksul, aitavad toime tulla haiguse praktiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete mõjudega ning esindavad patsientide vajadusi tervishoiusüsteemi arendamisel.

Kuigi Eesti vähitõrjes on viimastel aastatel tehtud edusamme, näiteks loodud riiklik vähitõrje tegevuskava, vähitõrje juhtrühm ja Eesti Vähitõrje Võrgustik ESTCAN, leiavad organisatsioonid, et järgmine samm peab olema professionaalne ja püsiv partnerlus patsientidega.

Riik ootab rohkem, kuid rahastus puudub

Organisatsioonide sõnul ootavad riiklikud arengukavad patsientidelt üha suuremat panust poliitikate kujundamisse, teenuste arendamisse, teadlikkuse tõstmisse ja inimeste toetamisele. Tegelikkuses tehakse seda tööd aga suuresti projektirahastuse, annetuste ja vabatahtliku töö toel.

Selline mudel ei võimalda nende hinnangul üles ehitada kestlikku koostööd ega täita riigi enda seatud eesmärke.

Vähipatsientide arv kasvab

Praegu elab Eestis ligi 70 000 vähidiagnoosiga inimest ning igal aastal lisandub ligikaudu 10 000 uut haigusjuhtu. Organisatsioonid märgivad, et vähidiagnoos mõjutab lisaks patsiendile ka tema lähedasi ning ühiskonna koormus suureneb rahvastiku vananemise tõttu veelgi.

Nende hinnangul on patsiendiorganisatsioonide toetamine investeering, mis aitab vähendada hilisemaid kulusid tervishoiule ja sotsiaalsüsteemile.

Ennetus ja patsienditugi aitavad kulusid vähendada

Ühispöördumises tuuakse välja, et rahvusvaheliste uuringute järgi saavad süsteemselt toetatud patsiendid oma raviteekonnaga paremini hakkama, järgivad ravi, kasutavad vähem erakorralist abi ning vajavad harvem välditavaid haiglaravi juhtumeid. Samuti suureneb võimalus naasta tööle ning väheneb lähedaste hoolduskoormus.

Samas juhitakse tähelepanu sellele, et kuigi onkoloogia on Tervisekassa üks suurimaid kuluridu, moodustab ennetusele suunatud rahastus endiselt vaid väikese osa tervishoiueelarvest.

Pilk Põhjamaade poole

Pöördumise autorid viitavad Rootsi, Taani ja Norra kogemusele, kus patsiendiorganisatsioonid on riigi püsivad partnerid nii teenuste arendamisel kui ka ravikvaliteedi parandamisel. Seal kaasneb rahastusega selge vastutus, mõõdetavad eesmärgid ja pikaajaline koostöö.

Nende hinnangul vajab sarnast mudelit ka Eesti.

Üleskutse riigile

Onkoloogika, Eesti Vähiliit ja Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit kutsuvad Sotsiaalministeeriumi üles kavandama 2027. aasta riigieelarvesse vahendid strateegilise partnerluse loomiseks vähipatsiente ja nende lähedasi esindavate organisatsioonidega.

Organisatsioonide sõnul ei ole tegemist investeeringuga üksikutesse ühendustesse, vaid kogu Eesti vähitõrje tõhusamasse toimimisse, inimeste paremasse toimetulekusse ning kestlikumasse tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi.