Valitsus seab eesmärgiks vähendada alkoholist põhjustatud kahjusid
Ennetusnõukogu kinnitas alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad aastateks 2026–2035, mis loovad järgmise kümnendi strateegilise raamistiku alkoholist põhjustatud tervise-, sotsiaal- ja turvakahjude vähendamiseks.
Foto: Meditsiiniuudised
Allikas: Sotsiaalministeerium
Arengusuundade eesmärk on vähendada ühiskonnas alkoholitarvitamist ja sellest tulenevaid kahjusid, parandada probleemide varasemat märkamist ning abi kättesaadavust ning kujundada keskkonda, mis toetab tervislikumaid valikuid.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on oluline, et riigil oleks alkoholikahjude vähendamiseks ühtne tegevussuund.
„Alkoholiga seotud kahjud ei puuduta ainult tervishoidu. Need puudutavad ka peresid, tööelu, turvalisust ja inimeste igapäevast toimetulekut. Kinnitatud arengusuunad annavad riigile ühise raami, mille alusel järgmiste aastate otsuseid teha,“ ütles Joller.
Siseminister Igor Taro rõhutas, et alkoholipoliitika mõjutab otseselt ka siseturvalisust.
Tema sõnul reageerivad politsei, pääste ja kiirabi iga päev juhtumitele, mille üheks peamiseks põhjuseks on alkoholi liigtarvitamine. See väljendub vägivallas, õnnetustes ja avaliku korra rikkumistes, mis vähendavad inimeste turvatunnet.
Viis peamist tegevussuunda
Uued arengusuunad jätkavad varasema alkoholipoliitika rohelise raamatu põhimõtteid ning keskenduvad viiele valdkonnale:
alkoholi taskukohasus;
alkoholi füüsiline kättesaadavus ja müügikeskkond;
varajane märkamine ja ravi;
turvalisuse suurendamine;
teadlikkuse tõstmine alkoholi terviseriskidest.
Dokumendi koostamisse olid kaasatud ministeeriumid, riigiasutused, teadlased, eksperdid, kohalike omavalitsuste esindajad ja vabaühendused. Samuti lähtuti rahvusvahelistest soovitustest, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suunistest.
Alkoholikahjud põhjustavad jätkuvalt suuri kulusid
Arengusuundade elluviimiseks koostatakse eraldi tegevuskava, milles määratakse vastutajad, mõõdikud ja täpne ajakava.
Taustaks toob dokument välja, et alkoholist põhjustatud kahjud on Eestis endiselt märkimisväärsed. 2023. aastal ulatus alkoholi tarvitamisega seotud kogukulu hinnanguliselt 510 miljoni euroni, mis moodustas 1,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist.
2025. aastal registreeriti Eestis 643 otseselt alkoholist põhjustatud haiguste surmajuhtumit ning lisaks 66 vigastussurma, mille puhul olid hukkunud tarvitanud alkoholi.
Ennetusnõukogu on valdkondadeülene valitsuskomisjon, mis tegeleb ennetuse, kriminaal-, narko- ja lastekaitsepoliitika küsimustega.
Veel samal teemal