Veikko Luhalaid: hoolekandereform on aidanud rohkem inimesi, kuid rahastus ei vasta tegelikele kuludele
Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektori Veikko Luhalaidi sõnul on hoolekandereform täitnud oma peamise eesmärgi – rohkem inimesi on saanud hooldekoduteenusele ning hooldustöötajate palgad on tõusnud. Samas on reformi tegelikud kulud osutunud prognoositust oluliselt suuremaks ning kohalike omavalitsuste hinnangul ei kata riigi rahastus enam kõiki vajadusi.
Luhalaid rääkis Hoolekande hääle saates, et reformi ei saa pidada ebaõnnestunuks, sest see on toonud kaasa reaalseid positiivseid muutusi.
„Rohkem kliente on teenusele saanud – see on fakt. Hooldekande töötajate palk on tõusnud – see on samuti fakt. Need inimesed tegid väga rasket tööd aastaid põhjendamatult madala palga eest,“ ütles ta.
Tema sõnul ei pidanud aga paika reformi ettevalmistamisel tehtud kuluprognoosid. Kui seaduseelnõu koostamisel arvestati keskmiselt ligikaudu kolmeprotsendilise kulude kasvuga, siis tegelikkuses ulatus kulude suurenemine umbes 15 protsendini.
Luhalaidi hinnangul oli juba reformi ette valmistades näha, et täiendava riikliku rahastuse lisandumine toob kaasa ka teenusehindade kasvu.
Lisaks osutus oodatust suuremaks hooldekodukohtade vajadus. See tekitas olukorra, kus mõnel juhul said hooldekodud valida, milliseid kliente vastu võtta. Luhalaidi sõnul ei olnud selliseid juhtumeid palju, kuid neid siiski esines.
Probleemina tõi ta esile ka erihoolekande teenuste puuduse. Tema sõnul on Eestis endiselt ligikaudu 2000 riiklikult rahastatavat erihoolekande teenuskohta täitmata. See tähendab, et inimesed, kes vajavad erihoolekandeteenust, jäävad sageli kohalike omavalitsuste vastutada, kuigi teenuse korraldamine on riigi ülesanne.
Luhalaidi sõnul on omavalitsused sattunud keerulisse olukorda, sest seadusest tulenevalt tuleb hooldekoduteenuse kulud katta, kuid piiratud eelarve tõttu tuleb vähendada teiste sotsiaalteenuste rahastamist.
Tema hinnangul puudutab see eelkõige koduhooldust ja teisi kodus elamist toetavaid teenuseid. Samas sooviksid paljud inimesed võimalusel jääda elama oma koju ning kasutada just neid teenuseid.
Praegu on käimas hoolekandereformi mõju analüüs, mille tulemusi arutatakse sügisel koos ministeeriumiga. Luhalaidi sõnul peaks analüüs andma selgema ülevaate sellest, kui suur on tegelik rahastuspuudujääk ning milliseid muudatusi on vaja teha, et hoolekandesüsteem oleks vananevas ühiskonnas jätkusuutlik.
Veel samal teemal
