10 aastat abivahenditeenust sotsiaalkindlustusametis – teekond vajaduspõhise ja inimkeskse süsteemini
Uus aastaarv tähendab olulist verstaposti abivahenditeenuse osutamisel, sest 2026. aastal möödub kümme aastat ajast, mil abivahenditeenuse korraldus Eestis koondati maavalitsuste alt sotsiaalkindlustusameti alla ning loodi üleriigiline ja selgete reeglitega süsteem.
Foto: Sotsiaalkindlustusamet
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Kümnendi jooksul on abivahenditeenus teinud läbi märkimisväärse muutuse: killustatud korraldusest ja inimese staatusele tuginevast vaatest on jõutud osalt digitaalse, vajaduspõhise ja inimesekesksema teenuseni kogu elukaare vältel. Varasemas maakondlikus ja ebaühtlases süsteemis sõltus abi kättesaadavus elukohast ja kohalikust haldusüksusest. Kallimate abivahendite puhul pidid inimesed ootama paar korda aastas kogunevate komisjonide otsuseid, mistõttu vajaliku abita oleku aeg pikenes.
2016 – üks ja ühtsem riiklik süsteem
2016. aasta alguses läks teenus omavalitsuste haldusalast riigi tasandile ning teenuse korraldajaks ja eelarve haldajaks sai sotsiaalkindlustusamet (SKA).
Teenuse korraldamise aluseks sai Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse (KRK) loodud nimekiri riigi hüvitavatest abivahenditest ehk abivahendite loetelu tabel. Loetelu põhjal töötati omakorda välja abivahendi teatmik, mis oli mõeldud abistavaks töövahendiks tõendi väljastamiseks. Teatmikus toodi välja kõik riigi kompenseeritavad abivahendid koos ISO-koodide, nimetuste, kirjelduste, näidustuste ja piltidega. Lisaks sisaldas see infot, kes võis olla konkreetse abivahendi vajaduse tuvastajaks.
Kallimate abivahendite hüvitamiseks loodi erandi taotluste võimalus. Teenuse kasutamiseks tuli esitada paberkandjal tõend ning kasutada isiklikku abivahendi kaarti. Soodustingimustel abivahendeid said soetada lapsed, puudega või töövõime langusega noored ja tööealised ning vanaduspensionärid.
2016. aastal oli abivahenditeenuse saajaid üle 50 000 inimese, kellele osutati abi ligi 10 miljoni euro eest.
2017 – pädevuste koondamine
2017. aastal läksid kõik abivahendite valdkonnaga seotud tegevused Astangu KRK-st sotsiaalkindlustusametisse. Loodi eraldi abivahendite talitus, kus hakati tegelema teenuse koordineerimise ja arendamisega ning abivahendite alase nõustamisega. See tähendas, et riiklikul tasandil koondus nii sisuline kui ka praktiline kompetents ühte asutusse.
2018 – paindlikkuse otsingud ja väljakutsed
2018. aastat iseloomustasid nii arengud kui ka tagasilöögid. Eelarve kokkuhoiu tõttu peatati ajutiselt mitmete eluks mittehädavajalike ja masstoodanguna toodetud abivahendite hüvitamine. See otsus tõi kaasa laialdase arutelu ja näitas selgelt, kui oluline on tasakaal rahaliste võimaluste ja inimeste tegeliku vajaduse vahel. Sama aasta jooksul taastati abivahendite hüvitamine etapiviisiliselt.
Selleks et lihtsustada inimese teekonda vajaliku abini, võimaldati alates 2018. aastast abivahendi vajadust tuvastada ka tegevusterapeutidel ja füsioterapeutidel. Laiendati nende abivahendite nimekirja, mille puhul ei olnud vaja korduvat vajaduse tuvastamist, nagu näiteks vaegkuuljate ja -nägijate abivahendid. Lihtsustati isikliku abivahendi kaardi taotlemist, st ligi 20 000 inimest ei pidanud enam minema sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustesse, kuna neid sai hakata taotlema kodulehe kaudu.
2019 – digilahenduste algus
2019. aastal jätkus suund teenuse lihtsustamisele. Vanaduspensioniealised ei pidanud enam uriinipidamatuse toodete soetamiseks esitama täiendavaid tõendeid ning lihtsamate liikumisabivahendite vajadust said hakata tuvastama ka õed, kes olid läbinud sotsiaalkindlustusameti ja õdede liidu korraldatud täiendava abivahendi koolituse.
Olulise verstapostina alustati sama aasta sügisel abivahendite e-teenuse loomisega. See oli esimene samm digitaalse süsteemi suunas, et asendada tulevikus paberkandjal tõendid ja kaardid.
2020 – eriolukorrast digihüppeni
2020. aastal välja kuulutatud eriolukord mõjutas ka abivahenditeenust. Mitmed riigiosalusega abivahendite müümise ja üürimisega tegelevad ettevõtted teavitasid teeninduskohtade sulgemisest, lahtioleku aegade lühendamisest ja klientide nõustamisest ainult telefoni või e-posti teel. Eriolukord nõudis uudseid lahendusi, mis tänaseks on saanud tavapäraseks - ettevõtted hakkasid looma e-poode ja võimalust toimetada vajalikud abivahendid inimesele kullerteenuse või pakiautomaadi kaudu.
01.10.2020 tähistab kuupäeva, millest alates muutus abivahenditehingute info abivahendite müüjate ja sotsiaalkindlustusameti vahel reaalajas jälgitavaks. Inimesed näevad alates sellest ajast sotsiaalkindlustusameti iseteenindusest oma ostu- ja üüritehinguid. Tänu sellele arendusele kadus aasta lõpuks vajadus paberkandjal isikliku abivahendi kaardi kasutamiseks ning vajaliku abivahendi kättesaamiseks piisab vaid isikut tõendavast dokumendist ja abivahendi tõendist.
Abivahendite e-teenus jõudis ka riigi digiteenuste konkursil finalistide hulka, kinnitades süsteemi kvaliteeti ja kasutajasõbralikkust.
2021 – vajaduspõhise lähenemise testimine
2021. aastal loodi SKA kodulehele kaardirakendus, mis aitab senini inimestel kiirelt leida lähima abivahendeid müüva ettevõtte tootegrupi alusel.
Samal aastal viidi Euroopa Sotsiaalfondi toel läbi oluline pilootprojekt, et testida vajaduspõhist abivahendite hüvitamist. Projekti käigus said soodustusega abivahendeid ka tööealised inimesed vanuses 16–63, kellel ei olnud tuvastatud puuet ega töövõime langust. Pooleaastane piloot kinnitas, et paljudel inimestel on reaalne abivahendivajadus ka ilma formaalse staatuseta. See kogemus pani aluse hilisematele süsteemsetele muudatustele ja vajaduspõhise lähenemise laiemale rakendamisele.
2022 – kriisid ja süsteemide ümberkorraldamine
2022. aasta Venemaa sissetung Ukrainasse ei jätnud puutumata ka SKA abivahenditeenust. Sõjapõgenike saabumine nõudis kiiret reageerimist ja paindlikkust, et tagada ka põgenikele vajalikud abivahendid. Korraldati ümber teenusesised tööülesanded ning abivahendite jõudmisel abivajajateni olid suureks abiks meie partnerettevõtted.
Samal aastal ajal toimusid esimesed muudatused toodete jaotuses SKA ja tervisekassa vahel. Ortoosid, sealhulgas tallatoed, uriini eritumist suunavad abivahendeid ja uriinikogujad liikusid sotsiaalkindlustusametist tervisekassasse, kõik jäsemeproteesid ja hülsid omakorda koondati SKA haldusalasse.
Logopeedid said hakata tuvastama vajadust dialoogiseadmete ja häälevõimendite (kõrimikrofon) isiklikuks kasutuseks.
2023 ja 2024 – teenuse järjepidev sisulise väärtuse tõstmine
2023. ja 2024. aastal keskenduti peamiselt teenuse sisulisele täpsustamisele ja arendamisele. Lisaks digitaliseeriti üüriteenus, erandi otsuste väljastamine ning väljamaksete protsessid. Samuti muudeti abivahendite loetelu, et parandada teenusele ligipääsu ja paindlikkust. Näiteks lisati loetellu juukseproteesid ning suurendati lastele mõeldud abivahendite piirlimiite, võimaldades kasutada samu abivahendeid paralleelselt nii kodus kui haridusasutuses.
2025 – vajaduspõhine abi
Aasta alguses ühtlustati hüvitamise põhimõtteid: laste puhul 90% piirhinnast, täiskasvanutel valdavalt 90%, teatud toodete, näiteks mähkmete puhul 50%.
1. septembril 2025 murdis abivahenditeenus end vabaks aegunud lähenemisest ehk riikliku soodustuse saamine ei ole enam seotud puude või töövõime hindamisega. Teenus muutus ametlikult vajaduspõhiseks – otsustavaks on arsti või pädeva spetsialisti hinnang, mis tugineb inimese funktsionaalsele vajadusele.
Kodulehelt on kättesaadav abivahendite kohta info leidmist toetav uus abivahendite otsimootor, mis on juba pälvinud kasutajate kiidusõnu. Otsimootor lõpetas 2016. aastal alguse saanud paberkandjal teatmiku ajajärgu.
2025. aastal oli abivahenditeenuse saajaid üle 72 000 inimese, kellele osutati abi ligi 23 miljoni euro eest.
Kokkuvõtteks
Kümne aastaga on Eesti abivahenditeenus liikunud paberipõhisest ja staatusele rajatud süsteemist osaliselt digitaalse, paindlikuma ja inimese kesksema teenuseni. 2026. aastal võib öelda, et abivahenditeenus ei ole enam pelgalt hüvitamismehhanism, vaid oluline osa iseseisvat elu, tervist ja osalust toetavast sotsiaalsüsteemist. Abivahenditeenus on kasvanud koos ühiskonna vajadustega jäädes siiski ka võimalustega arvestavaks. Teenuse areng peegeldab arusaama, et iseseisev elu ja osalus ühiskonnas ei tohi sõltuda vormilisest staatusest, vaid inimese tegelikest vajadustest. Palju on juba tehtud, kuid paljugi on veel ees.
Kümnendi kestnud teekonna jooksul on teenuse toimimisse ning arengusse panustanud väga paljud koostööpartnerid ja kolleegid. Soovime neid kõiki selle eest südamest tänada.
