Uus haridusreform: milleks peaksid koolilaste vanemad valmistuma?
Sel õppeaastal elab Eesti haridussüsteem korraga üle mitu tõsist muutust. Koolikohustusliku ea pikendamine 18. eluaastani, uued põhikooli lõpetamise reeglid, lisaõppeaasta kehtestamine õpilünkadega lõpetajatele – kõik need meetmed pidid muutma haridustee arusaadavamaks. Praktikas on aga reform juba tekitanud terve rea teravaid küsimusi – alates ebaselgustest sisseastumisel kuni hirmuni, et osa noori võib „üleminekusüsteemi“kinni jääda. Samal ajal kui ametnikud räägivad uue mudeli paindlikkusest, viitavad tavainimesed hoopis ebakindlusele.
Foto: MKE.ee
Allikas: MKE.ee
„ Jääb mulje, et reegleid muudetakse lausa käigu pealt,“ ohkab Jelena (39), kelle poeg lõpetab tänavu põhikooli.
Tema sõnul oli pere varem suhteliselt rahulik: laps õpib stabiilselt, parandab oma eesti keele oskust ja plaanib astuda gümnaasiumi. Viimased teated reformi kohta tegid ta aga murelikuks.
Jelena ütleb, et nüüd on tal korraga mitu küsimust. Kas poeg astub gümnaasiumi üldistel alustel? Mis saab siis, kui eesti keele tase loetakse ebapiisavaks? Kas laps võidakse suunata niinimetatud üleminekuaastale – ja ega ta sellega asjatult aega ei kaota?
„Kõige rohkem hirmutab teadmatus,“ tunnistab ta. „Oleme valmis pingutama, õppima, keeleoskust parandama. Kuid tahaksime mängureegleid juba varakult teada.“
Eraldi teeb lapsevanemale muret ka olukord sisseastumissüsteemi SAIS3 ümber, mis, nagu selgus, pole veel üldse valmis, kuigi aega selle käivitamiseni on jäänud väga vähe.
Mitu reformi korraga
Põhikoolireformi kavandati osana laiemast haridussüsteemi ümberkorraldamisest. Selle peamine eesmärk on vähendada nende noorte arvu, kes pärast 9. klassi õpingud katkestavad, ning tagada uue nõude täitmine: nüüdsest on noortel kohustus õppida vähemalt 18. eluaastani või kuni kesk- või kutsehariduse omandamiseni.
Selleks käivitas riik korraga mitu muudatust. Nende hulgas on uued põhikooli lõpetamise reeglid, ettevalmistava ehk „üleminekuaasta“ kehtestamine neile, kes vajavad eesti keele õppimisel lisatuge, ning katse ühtlustada koolidesse sisseastumise protsessi ühtse digisüsteemi SAIS3 kaudu.
Ent just suure hulga uuenduste samaaegne käivitamine on saanud peamiseks pingeallikaks. Koolijuhid, kohalikud omavalitsused ja lapsevanemad juhivad tähelepanu selgete juhiste puudumisele, lühikestele tähtaegadele ja teadmatusele – eriti gümnaasiumi sisseastumise ja üleminekuaasta korraldamise küsimustes.
Ka reformi ümbritsev poliitiline õhkkond on samuti teravaks muutunud. Opositsioonierakonnad – Isamaa, Keskerakond ja EKRE – algatasid haridusminister Kristina Kallase umbusaldamise, heites ministeeriumile ette liigset kiirustamist ja juhtimisvigu. Kuid katse minister ametist vabastada ei kogunud Riigikogus piisavalt hääli.
Eksamid ilma kordusvõimaluseta?
Haridus- ja Noorteameti (Harno) hindamiskeskuses rõhutatakse: põhikooli lõpueksam jääb oma olemuselt samaks – selle käigus hinnatakse, nagu varemgi, mida õpilane on 9 aasta jooksul õppinud. Uuendus seisneb muus: nüüd saab põhikooli eksamitulemusi kasutada järgmisele koolitasemele sisseastumisel. Loe pikemalt siit
