Abi on olemas, kuid sotsiaalkiirabi ei jõua abivajajateni – miks kodused kriisid jäävad varju?

Sotsiaalkiirabi projektijuht Kadri Nöps ütles, et teenuse loomise vajadus kasvas välja päris elulistest olukordadest, kus inimene jäi kriisihetkel üksi ega teadnud, kelle poole pöörduda. Teenus on loodud selleks, et pakkuda kiiret ja inimlikku tuge enne, kui olukord muutub ohtlikuks või eskaleerub meditsiiniliseks probleemiks.

Teenuse sünnilugu ja kriitika süsteemi aadressil

Sotsiaalkiirabi teenuse arendamisega on Estkeer OÜ tegelenud alates 2022. aastast. Ettevõtte igapäevane töö koduhoolduses on korduvalt toonud esile olukordi, kus inimesel tekib ootamatu ja kiire abivajadus, mis ei ole meditsiiniline ega mahu tavapäraste sotsiaalteenuste raamidesse. Just hooldaja äkiline haigestumine, inimese kukkumine kodus või kodune kriis väljaspool tööaega on näidanud selgelt, et olemasolevas abisüsteemis on tühimik, kuhu inimene võib kriisihetkel kergesti kinni jääda.

Ühiskond ei ole sotsiaalkiirabi rolli ja vajadust veel teadvustanud

Teemat kommenteeris ka Estkeeri tegevjuht Sander Sassi, kelle sõnul on sotsiaalkiirabi teenuse kohta ühiskonnas praegu liiga vähe infot ning selle olulisust ei ole veel piisavalt teadvustatud. Tema hinnangul on sotsiaalteenuste vajadus Eestis väga suur, kuid selle tegelikku mahtu ei osata tänaste süsteemide ja statistika abil veel mõõta. Vajadus on olemas iga päev, kuid see ei kajastu ametlikes numbrites.

Sassi sõnul on Estkeeril praegu ainukesena Eestis teenus, mis suudab sotsiaalse kriisi korral kiiresti kohale jõuda ja reaalselt aidata. Tema hinnangul peaksid ka kohalikud omavalitsused olema selles teemas avatumad ning julgemalt rahastajate ja partnerite poole pöörduma, et arendada teenuseid, mida inimesed päriselt vajavad. „Kurb on lugeda, et Eesti ühe suurema omavalitsuse juhid ei vaata tulevikku ega uutesse teenustesse, vaid elatakse pigem minevikus,“ ütles Sassi.

Teenus, mis täidab tühimiku kiirabi ja koduhoolduse vahel

Projektijuhi sõnul ei ole sotsiaalkiirabi ei kiirabi ega püsiv hooldusteenus, vaid nende vahele jääv oluline lüli. Tegemist on ööpäevaringse erakorralise sotsiaalse reageerimisteenusega, mis sekkub olukordades, kus probleem ei ole otseselt meditsiiniline, kuid ohustab inimese igapäevast toimetulekut ja turvalisust kodus.

„Teenuse eesmärk on anda inimesele ajutist tuge seni, kuni püsiv lahendus saab käivituda, et kriisi tõttu ei peaks kodust lahkuma,“ selgitas Nöps.

Kui seni iseseisev inimene jääb ootamatult hätta

Abi osutatakse eelkõige olukordades, kus inimese toimetulek kodus halveneb järsult. Eriti haavatavad on need inimesed, kes on seni iseseisvalt hakkama saanud, kuid ei suuda enam süüa teha, tuba kütta või elementaarsete toimingutega toime tulla.

„Sageli on tegemist olukordadega, kus inimene ei oska ise abi küsida või ei pea oma muret piisavalt tõsiseks,“ sõnas Nöps. Tema sõnul aitab sotsiaalkiirabi sellistel juhtudel tagada esmavajaliku, et olukord ei muutuks inimesele ohtlikuks.

Kui hooldaja kukub ise süsteemist välja

Paljud inimesed sõltuvad igapäevaselt pereliikmest hooldajast. Kui see tugi langeb ootamatult ära – näiteks haigestumise või õnnetuse tõttu –, võib hooldust vajav inimene jääda täiesti üksi.

„Just sellistes ootamatutes olukordades saab sotsiaalkiirabi ajutiselt appi tulla,“ rääkis Nöps. Teenus ei ole mõeldud ette planeeritud hooldusvajaduste katmiseks, vaid kriisi ületamiseks kuni püsiva lahenduse leidmiseni.

Kukkumine ei ole alati kiirabi asi, aga abi on siiski vaja

Kodused kukkumised on üks sagedasemaid põhjuseid, miks sotsiaalkiirabi välja kutsutakse. Kui meditsiinilist sekkumist pole vaja, aitab töötaja inimesel turvaliselt püsti tõusta, hinnata olukorda ning tagada esmased vajadused.

„Sageli selgub alles kohapeal, mis kukkumise tegelikult põhjustas – kas libe põrand, halb valgustus või inimese hetkeline nõrkus,“ märkis Nöps. See annab võimaluse edaspidi sarnaseid õnnetusi ennetada.

Selged piirid, et teenus ei muutuks mugavuseks

Teenusel on teadlikult seatud selged piirid. Sotsiaalkiirabi ei tegele mööbli parandamise ega kapil uste paigaldamisega, sest need ei ole seotud inimese vahetu turvalisuse ega eluks hädavajaliku toimetulekuga.

„Piiride hoidmine on väga oluline, et teenus säilitaks oma erakorralise olemuse ega muutuks mugavusteenuseks,“ rõhutas Nöps.

Teenus on olemas, aga tee selleni on keeruline

Üks peamisi põhjuseid, miks teenust on seni vähe kasutatud, peitub pilootfaasis kehtivas suunamismudelis. Praegu toimub suunamine kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja kaudu, kes hindab iga juhtumit eraldi.

„See aitab vältida teenuse väärkasutust, kuid samas piirab ka selle nähtavust ja otsest kättesaadavust,“ selgitas Nöps.

Kui abi tuleb õigel ajal, jääb inimene oma koju

Õigeaegne sotsiaalne sekkumine aitab ära hoida probleemide süvenemist ning vähendab koormust nii kiirabile kui ka haiglatele. Kõige olulisem on aga see, et inimene ei jää kriisihetkel üksi.

„Meie suurim eesmärk on, et inimene saaks võimalikult kaua ja turvaliselt oma kodus elada,“ võttis Nöps teema kokku.