Uudislood

Analüüs: 83%-l ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavatest asutustest on olemas esmavajalikud kriisivarud, kuid elutähtsate teenuste varulahendusi napib

Ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavates asutustest viibib ühiskonna kõige haavatavam sihtgrupp – alaealised, eakad ja erivajadustega inimesed, kelle iseseisev toimetulek on sageli piiratud või puudub sootuks. Nende inimeste turvalisuse tagamine sõltub suuresti asutuste võimest jätkata teenuste osutamist ka keerulistes tingimustes, sh kriisiolukordades.

Remi Gregori Sassi

09. detsember, 2025

Foto: Liis Paloots

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) võttis tänavu ette analüüsi, et hinnata ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavate asutuste toimepidevust ja paremini mõista, mis hetkel võivad asutused seista silmitsi teenuseosutamise häire või katkestusega. Andmed koguti enesehindamise küsitluse kaudu, millele vastasid ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavad asutused üle Eesti. Asutuste hulka kuulusid üldhooldusteenust ja asendushooldusteenust osutavad asutused ning erihoolekande osutajad.

Analüüs annab asutustele suunised ja võimaluse paremini läbi mõtestada, kuidas tõsta oma toimekindlust, et kõige haavatavamatele ühiskonnaliikmetele oleks kvaliteetne ja järjepidev teenus tagatud. Samuti said SKA partnerid (nt Päästeamet ja omavalitsused) selgema ülevaate, mis on võimalikud kitsaskohad asutustes ja millega oma tegevusi planeerides arvestada.

Samuti aitab analüüs aitab mõista, millised asutused võivad olla rohkem mõjutatud elektrikatkestusest, teede ligipääsematuks muutumisest ja teistest sündmustest või kriisiolukordadest ning kuidas need võivad mõjutada teenuse tagamise võimet ja kvaliteeti. Enesehindamine annab asutustele võimaluse hinnata üle olemasolevad ressursid ning tuvastada prioriteetsed tegevused teenuse toimepidevuse tagamiseks.

Tegemist oli kordusanalüüsiga, mis andis ühtlasi infot, kuidas on asutused võrreldes 2023. aastaga oma toimepidevust edasi arendanud.

Analüüsi käigus kaardistati asutuste toimepidevus ning seeläbi ka valmisolek ja suutlikkus kriisiolukordades toime tulla. Täpsemalt hinnati:

kui kaua suudetakse tulla toime elektri-, veevarustuse ja kanalisatsioonikatkestuste korral (sh kas on olemas alternatiivseid lahendusi) ning erinevate tarneraskuste korral;

kriisiplaanide olemasolu ja nende kooskõlastamist omavalitsuste ning teiste teenuseosutajatega;

personali asendamise võimalusi ja asenduspindade olemasolu juhuks, kui konkreetne tegevuskoht või osa sellest muutub teatud ajaks kasutuskõlbmatuks;

ligipääsetavust ja andmeside alternatiivseid lahendusi;

varude (toit, hügieenitarbed, ravimid, isikukaitsevahendid) olemasolu ja piisavust.

Enesehindamisele vastas kokku 212 asutust, hinnates kokku 442 tegevuskohta. Analüüs näitas, et 83% asutustel on olemas esmavajalikud varud (nt toit, hügieenitarbed ja ravimid), mis võimaldavad lühiajaliste teenushäirete korral toime tulla. Keskmiselt on asutustel kuni 3 päeva varu, mõnedel ka 7 päeva varu.

Analüüs näitas, et asutused on kõige haavatavamad elutähtsate teenuste (küte, veevarustus, kanalisatsioon) osas. Vaid 41% asutusest on olemas alternatiivlahendused, mis tagavad nende toimimise vähemalt 24-72 tunniks. Generaator on olemas 119 tegevuskohal, neist oma korda 77 suudab tagada nii kütte, kanalisatsiooni ja veevarustuse kui ka elutähtsate aparaatide (kui neid on asutuses) toimimise. Väljakutseks võib olla ka generaatori töö tagamiseks vajaliku kütusevarude säilitamine ja hoiustamine.

253 tegevuskohal on olemas kriisiplaanid, mis on läbi arutatud töötajate ja koostööpartneritega.

Analüüs kinnitas, et ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavate asutuste toimepidevust tuleb pidevalt arendada. Seda toetab enda toimepidevuse hetkeseisu läbi mõtestamine, tööprotsesside üle vaatamine, ressursside läbimõtestamine ja piirangute tuvastamine.

Oluline on, et asutuste ja omavalitsuse ning teiste asjakohaste asutuste vahel toimuks suhtlus, mis võimaldab leppida kokku vastutusalad, mõista toetusvajadusi ja -võimalusi ning leida ka lahendusi, et ennetada võimalikke tõrkeid.

Lisaks on oluline, et asutused, kellel veel puuduvad kirjalikud kriisiplaanid, need koostaksid. Selleks on SKA koostanud kriisiplaani juhendi. Veel on oluline viia läbi kriisiplaanile toetuvaid õppuseid, mis võimaldavad testida kriisiplaani toimivust ning harjutada koostööd partneritega.