Avaliku ruumi ligipääsetavus ja kodu kohandamine – kaasava ja väärika elu eeltingimused

Väliskeskkonna, inforuumi, sisu ja teenuste ligipääsetavus aitab paremini osaleda töö- ja vabaajategevustes ning vähendab riigi kulutusi ligipääsmatu keskkonna kompenseerimisel ("Ligipääsetavuse kulu-tulu analüüs, 2022"). Just uute hoonete ja avalike välialade (mänguväljakud, pargid, kõnniteed või välijõusaalid) planeerimisel on väga oluline vältida ligipääsmatu ühiskonna taastootmist. Ligipääsetavus on elukaareülene kontseptsioon, millest võidab kogu elanikkond.

Avaliku ruumi ligipääsetavuse vajadused ja ruumiplaneerija roll

Ligipääsetav ruumilahendus on loogiline, hõlpsasti kasutatav, toetab liikumist ja hakkama saamist erinevates keskkondades. Tervikliku kogemuse moodustab kasutajateekond, mis algab lähimast ühistranspordipeatusest või parklast ning jätkub teenuste ja sisuni. Avaliku ruumi planeerimine eeldab põhjalikku seaduste tundmist, heade praktikatega tutvumist ja kasutuselevõttu, koostööprojekte ning konsulteerimist erinevate sihtrühmadega. Kõrgtasemeõppesse on vajalik ligipääsetavuse ja universaalse disaini integreerimine just praktilise kogemuse kaudu (arhitektide, maastikuarhitektide, projekteerijate, linnaplaneerijate, disainerite jt õppekavade osas). Teema läbiv ja kestlik kajastus on oluline alates planeerimisetapist kuni ehitusprojektini.

Lisaks ehitusseadustiku alla kuuluva ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 28 “Puudega inimeste erivajadusest tulenevad nõuded ehitisele” pakub Eesti Puuetega Inimeste Koda materjale ja juhendeid ligipääsetavuse tagamiseks erinevate puuete lõikes (vaata juhiseid siin). Eesti Pimedate Liit on koostanud projekteerimisjuhendi „Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele”, mis sisaldab juhtteede, kontrastsuste ja taktiilsete elementide suuniseid. Koostööpartnereid leiate Eesti Puuetega Inimeste Koja võrgustikust või puudespetsiifilistest organisatsioonidest nagu MTÜ Ligipääsetavuse Foorum, Ligipääsuke, MTÜ Kakora, Kirjeldustõlge OÜ jt.

Avaliku ruumi ligipääsetavuse peamised elemendid

Kohandatud avalikud ruumid peaksid pakkuma järgmisi elemente:

Tasapinnaline sisenemine ja läbimõeldud liikumisteed. Need muudavad ruumi ligipääsetavaks ratastooli ja teiste liikumisabivahenditega ning lühendavad läbitavate teekondade pikkust.

Asjade kasutuskõrgus istuvast asendist. Vajalik ratastoolis liikujatele, lastele ja lühikasvulistele täiskasvanutele.

Automaatselt ja kergesti avanevad uksed, liftid ja kaldteed.

Taktiilsed lahendused (näiteks juhtteed, hoiatuskivid või sisuelemendid). Juhtteed ja hoiatuskivid toetavad liikumist, kirjeldavad ja kombatavad sisuelemendid aga täiendavad kasutajakogemust.

Kontrastsusnõuded. Kõrvuti asetsevate pindade tumedusastmete erinevus, nt sisustus, uksepiidad, lävepakud, käsipuud, juhtteed jt.

Üheselt mõistetavad sildid ja viidad ning infotahvlid. Hästi loetav info aitab ruumis paremini orienteeruda.

Heliedastussüsteemid ja lisavõimalused. Silmuskontuur ehk silmusvõimendi teeninduslettides, saalides ja koosolekuruumides või kõrvaklapi võimalus seadmetel.

Mängu ja loovust toetavad tegevused lastele. Avalikud mänguväljakud peavad toetama ka erivajadusega lapsi (vaata videot ligipääsetavate mänguväljakute teemal).

Puhkevõimalused vanemaealistele: Eriti olulised on käetugedega istumis- ja puhkevõimalused.

Kodu kohandamisest

Kui avalikud ruumid peavad olema võimalikult universaalsed, siis seevastu kodus on võimalik luua individuaalseid ja paindlikke lahendusi, mis vastavad täpselt konkreetse inimese vajadustele. Ligipääsetav kodu on palju enamat kui lihtsalt mugav elukeskkond – oma kodu kohandamine annab erivajadusega inimesele ja tema pereliikmetele väärikuse, turvatunde, iseseisvuse ja vabaduse nii kodus toimetamiseks kui ka sealt välja liikumiseks. Lahendused ja võimalused, mis kodu kohandamise alla kuuluvad, võivad olla väga erisugused.

Ligipääsetav kodu on palju enamat kui lihtsalt mugav elukeskkond.

Liikumisvõimaluste parandamine. Siia alla kuulub koridoride ja sissepääsuavade ratastooliga ligipääsetavaks tegemine, sh uste laiendamine ja libisemisvastaste pindade paigaldamine. Suuremad ja mahukamad tööd võivad olla trepironijate, tõstukite või lifti paigaldamine (vaata ja kuula kogemuslugu lifti paigaldamisest puumajja1, mis tagas lapsele vabaduse liikuda iseseisvalt koju ja kodust välja). Ka õigel kõrgusel asetsev mööbel võimaldab liikumisraskustega või ratastoolis inimese jaoks muuta igapäevase kodus toimetamise lihtsamaks ja annab talle rohkem iseseisvust (vaata ja kuula Janeki lugu köögi- ja vannitoa kohandamisest2).

Väärikad hügieenitoimingud. Sissepääsuga dušialad, millel pole kõrgeid lävepakke, ning käepidemed, mis aitavad tasakaalu hoida. Vanades paneelmajades on sageli probleemiks liigkitsad hügieeniruumid, mida on võimalik laiendada ümberehituse teel (vaata Angela kogemuslugu3 sellest, kuidas oma täisealisele intellektipuudega pojale vannitoa kohandamine andis võimaluse tagada väärikus hügieenitoimingutel).

Tehnoloogilised lahendused. Nutikodu seadmed, mis lubavad häälega juhtida nii valgusteid, temperatuuri kui ka turvaseadmeid. Kurtidele ja vaegkuuljatele on hädavajalik vibratsiooniandur, kuhu saab ühendada näiteks suitsuanduri või beebimonitori, samuti kaameraga uksekell. Samas võivad tehnoloogilised lahendused oma puutetundlike ekraanidega olla nägemispuudega inimesele, või vastupidi – ainult heliliste märguannetega seadmed omakorda vaegkuuljale – suureks takistuseks (vaata ja kuula Jakobi mõtteid4). Seega on oluline, et kodumasinate tootjad mõtleksid toodete disainimisel kõikidele kasutajagruppidele.

Õige valgustus. Nägemispuudega inimesel võib olla väga raske taluda näiteks seda, kui koduaknast paistab sisse ere päike, mis tekitab ülevalgustust, millega silmad toime ei tule. Sobivad erinevad aknakatted (rulood või läbipaistvad kleepsud), et valgust mahedamaks muuta (vaata ja kuula Kerti kogemuslugu5 õigete aknakatete leidmisest, et end oma kodus hästi tunda).

Nimekiri ei ole lõplik, kuid annab suunised, mida enda või oma lähedase kodu juures tähele panna. Kodu kohandamine on sotsiaalteenus, mida Sotsiaalhoolekande seaduse järgi peavad pakkuma kõik kohalikud omavalitsused, lähtudes konkreetse inimese abivajadusest.

Kuidas oma kodu kohe ligipääsetavaks ehitada?

Kodu tasub planeerida ligipääsetavaks juba ehitamise ajal või sinna kolides, et see sobiks ka elus ette tulevate võimalike eriolukordade puhul. Sisenemine majja peab olema takistustevaba, vajadusel tasub mõelda kaldtee või lifti peale, luua madalad lävepakud (nt 20 mm lävepakud võivad takistada liikumisabivahendiga liikujaid) või tasandada need. Uste laius peab olema vähemalt 80 cm ning nad peavad avanema lihtsalt ja kergelt. Treppidele paigaldatakse mõlemale poole käsipuud (määrus 28 „ (4) Katkematult ka trepimademel jätkuv käsipuu peab olema trepi mõlemal pool.“), astmetel markeeritakse kontrastselt vähemalt esimene ja viimane aste. Tasapindade muutustest annavad teada erinevad värvi- või materjalivalikud.

Ligipääsetav kodu annab inimesele iseseisvuse ja väärikuse, avalik ruum aga võimaluse ühiskonnaelus osaleda.

Kortermajades on olulised kaldteed ja iseseisvalt opereeritavad platvormtõstukid, samuti võiks olla ruum, kus inimesed saaksid liikumisabivahendeid hoiustada. Vähem tähtis pole ka näiteks postkasti kõrgus, mis peab sobima nii lapsele, lühemat kasvu täiskasvanule kui ka ratastoolikasutajale. Prügi sorteerimist lihtsustavad avade sobiv kõrgus, tasane pinnas ja kergesti avatavad prügikasti kaaned.

Ligipääsetavus algab kodust ja ulatub avalikku ruumi. Ligipääsetav kodu annab inimesele iseseisvuse ja väärikuse, avalik ruum aga võimaluse ühiskonnaelus osaleda. Eesmärk ei peaks olema mitte ainult olemasoleva keskkonna parandamine, vaid ka uute kodude ja avalike ruumide loomine, mis oleks juba algusest peale universaalselt ligipääsetavad. Iga kaldtee, madal lävepakk ja kontrastne märk ei ole mitte ainult ehitusdetail, vaid samm ühiskonna poole, kus kõigil on hea olla. Pikemalt saab lugeda Siit