Dementsusega inimesed peaksid olema ühiskonnas kaua tegusad
Dementsusega inimeste ja nende perede toetamiseks on oluline pakkuda laia valikut teenuseid, mis rahuldaksid nende meditsiinilisi, sotsiaalseid ja ka psühholoogilisi vajadusi. Tähenduslikke ajaveetmise võimalusi vajaksid ka kerge või mõõduka mäluhäirega inimesed.


Loo Autorid: Piret Purdelo-Tomingas, Dementsuse kompetentsikeskus Hanna Stiina Heinmets, Dementsuse kompetentsikeskus
Allikas: Sotsiaaltöö Ajakiri
Eestis oli 2019. aasta seisuga vähemalt 26 000 inimest, kellel oli diagnoositud dementsus. Ekspertide hinnangul on tegelik dementsusega inimeste arv veelgi suurem. Prognoosi järgi kahekordistub dementsusega inimeste arv 2050. aastaks. Selle põhjus on elanikkonna vananemine ja võimekam diagnoosimine, kuid ka dementsuse riskitegurid, nagu sotsiaalne isolatsioon, depressioon, vähene liikumine, diabeet, suitsetamine, alkoholi tarvitamine, õhusaaste jm.
Dementsuse kompetentsikeskuses (DKK) töötades puutume iga päev kokku selle tõsiasjaga, et dementsusdiagnoosi tõttu abi vajavate inimeste arv suureneb. Me ei loenda lihtsalt arve tabelites või statistikates ja prognoosides, vaid kohtame päris inimesi enda ümber – dementsusega inimesi ja nende lähedasi. Loe pikemalt Siit
Veel samal teemal











































































































































































































































































