Eesti Puuetega Inimeste Koda: erihoolekande süsteem vajab kiiret ja terviklikku reformi

Probleemi ulatusele viitab ka Riigikontroll audit „Erihoolekandeteenuste kättesaadavusest“, mille kohaselt ei ole riigi korraldatud teenused kõigile abivajajatele kättesaadavad. Järjekorras on 2715 inimest ning osa neist ootab teenusele pääsemist aastaid.

EPIKoja hinnangul on tegemist riikliku riskiga, millel on otsene mõju inimeste põhiõigustele ning ka riigi pikaajalisele rahandusele. Teenuskohtade nappus ja omastehooldajate vähene toetamine toob kaasa töölt lahkumisi, maksutulu vähenemist ning suurenenud sotsiaal- ja tervishoiukulusid.

Puudulik planeerimine ja andmete vähene kasutamine

EPIKoda leiab, et riigil on olemas andmed puudega laste ja noorte kohta, kuid neid ei kasutata piisavalt teenuste sisuliseks planeerimiseks. Registrite ja infosüsteemide andmeid tuleks ristkasutada, et prognoosida teenuskohtade vajadust piirkonniti ning ennetada järjekordade kasvu.

Sotsiaalkindlustusameti analüüsi kohaselt on enim teenuskohti puudu Harju-, Ida-Viru- ja Tartumaal. Samal ajal on mitmed teenuseosutajad valmis uusi kohti looma, kuid süsteemne planeerimine ja kindlus rahastuse osas puudub.

Järjekorrad ja kriitilise abivajaduse hindamine

Organisatsioon teeb ettepaneku korrastada järjekorrasüsteem ning luua selged kriteeriumid kriitilise abivajaduse määratlemiseks. EPIKoja hinnangul peaks Sotsiaalkindlustusametil olema õigus suunata teenusele esmalt need inimesed, kelle olukord on kõige raskem.

Lisaks soovitakse vähendada korduvhindamisi ning kasutada senisest enam kohalike omavalitsuste kogutud andmeid, et vältida topeltmenetlusi ja liigset halduskoormust peredele.

Rahastus ei kata tegelikke kulusid

EPIKoja hinnangul katab riik praegu ligikaudu 64 protsenti erihoolekandeteenuse tegelikust maksumusest. Ilma kulupõhise rahastuseta puudub teenuseosutajatel majanduslik motivatsioon ja võimekus uusi kohti luua ning olemasolevate teenuste kvaliteeti tagada.

Organisatsioon rõhutab, et valdkonna toetamine ei ole üksnes sotsiaalpoliitiline küsimus, vaid otseselt seotud riigi maksutulu ja eelarve tasakaaluga.

Tööjõupuudus ja palgaküsimus

Eraldi probleemina toob EPIKoda esile tööjõupuuduse. Tegevusjuhendajate töötasu ei võimalda piisavalt töötajaid värvata ega hoida. Töö on kõrge läbipõlemisriskiga ning nõuab eriteadmisi.

Lisaks palgatõusule peetakse vajalikuks riiklikku strateegiat sotsiaalvaldkonna töötajate koolitamiseks ja järelkasvu tagamiseks, sealhulgas koostööd Töötukassa ja haridusasutustega.

Spetsiifilised sihtrühmad vajavad eraldi teenusmudeleid

EPIKoda peab vältimatuks eraldi teenusmudelite loomist mitmele kriitilisele sihtrühmale, sealhulgas autistidele, sh keerulise käitumisega inimestele, ning sügava liitpuudega noortele. Praegu suunatakse osa noori teenuse puudumise tõttu üldhooldusteenusele, mis ei vasta nende vajadustele.

Organisatsioon juhib tähelepanu ka inimväärikuse küsimusele. Uute teenuskohtade loomisel tuleks eelistada ühe- ja kahekohalisi tube, et tagada privaatsus ja turvaline elukeskkond.

Omaosalus ja omastehooldajate toetamine

EPIKoja hinnangul ei tohi teenuse omaosalus muutuda ligipääsu takistuseks ega suurendada perede vaesusriski. Praegu peab teenusesaajale kätte jääma 15 protsenti tema sissetulekust, millest tuleb katta kõik muud puudest tulenevad kulud.

Lisaks tuleks luua mehhanism omastehooldajate toetamiseks olukorras, kus teenuskoht ei ole mõistliku aja jooksul kättesaadav.

Vajalik on strateegiline plaan

EPIKoda edastas oma ettepanekud nii Riigikogu sotsiaalkomisjonile kui ka Sotsiaalministeeriumile ning on valmis osalema süsteemi korrastamise protsessis.

Organisatsiooni sõnul vajab Eesti strateegilist plaani, mis tagaks kulupõhise rahastuse, tööjõu jätkusuutlikkuse ning teenuste kättesaadavuse kõigile abivajajatele. Küsimus ei ole üksnes sotsiaalpoliitikas, vaid selles, kuidas ühiskond kohtleb oma kõige haavatavamaid liikmeid.