Erihoolekande pakkujad kutsuvad septembris Toompeale meeleavaldusele

Meeleavaldus algab 3. septembril kell 11 Riigikogu ees. Seejärel liigutakse rongkäiguga Toompealt Stenbocki maja ette, kus kohtutakse sotsiaalministriga.

Meeleavaldust toetab ka Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda), kes ootab, et Vabariigi Valitsus ja Riigikogu seaksid erihoolekande jätkusuutliku rahastamise 2027. aasta riigieelarve ja järgmiste aastate riigieelarvestrateegia üheks prioriteediks.

EPIKoda: riigi kohustused ja nende täitmiseks eraldatud raha ei ole vastavuses

Eesti Puuetega Inimeste Koja toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõuniku Kristi Kähäri sõnul on erihoolekande suurim probleem see, et riigile seadusega pandud kohustused ja nende täitmiseks eraldatud raha ei ole omavahel vastavuses.

Kähäri sõnul on erihoolekanne olnud aastaid süsteemselt alarahastatud: teenuste hinnad ei kata tegelikke kulusid, töötajate palgad ei ole konkurentsivõimelised ning raha ei jätku vajalike teenuskohtade loomiseks.

Ta viitas ka Riigikohtu 20. aprilli 2026. aasta otsusele, mille järgi peab riik inimesele vajaliku erihoolekandeteenuse tagama ning inimest ei saa jätta määramata ajaks järjekorda põhjendusega, et raha või teenuskohti ei ole.

aasta riigieelarves on erihoolekandeteenustele Kähäri sõnul ette nähtud 57,7 miljonit eurot. Sellele lisandus 4,2 miljonit eurot eeskätt töötajate palkade parandamiseks, kuid EPIKoja hinnangul ei lahenda see teenuskohtade puudust ega piisavalt ka töötajate palgaküsimust.

Kähäri sõnul kaaluvad teenuseosutajad reaalselt teenuskohtade sulgemist, kui valdkonda lisaraha ei tule. Töötajate palgatase mõjutab tema sõnul otseselt ka seda, millise kvaliteediga teenust inimene saab.

Abi võib jääda aastateks kättesaamatuks

Alarahastuse kõige otsesem mõju inimesele on EPIKoja hinnangul see, et vajalik abi võib jääda aastateks kättesaamatuks.

„Iga järjekorranumbri taga on inimene ja ka tema pere, kes peab toime tulema väga suure hooldus- ja järelevalvevajadusega,“ ütles Kähär.

Teenusekohtade puuduse mõju ulatub tema sõnul aga erihoolekandest kaugemale. Kui lähedased peavad suure hoolduskoormuse tõttu töötamist vähendama või tööturult lahkuma, vähenevad maksulaekumised ning samal ajal võivad kasvada tervishoiu- ja sotsiaalkulud ning vajadus teiste toetuste järele.

Seetõttu ei ole erihoolekande rahastamine EPIKoja hinnangul ainult sotsiaalvaldkonna kulu, vaid küsimus, millel on mõju ka majandusele ja teistele avalikele teenustele.

Töötajate nappus suurendab survet kogu süsteemile

Praegune rahastus paneb Kähäri sõnul suure surve alla nii erihoolekande töötajad kui ka teenuseosutajad.

Tegevusjuhendajate töö on vastutusrikas ja keeruline, kuid nende töötasu ei konkureeri EPIKoja hinnangul teiste sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna ametitega. Selle tagajärjeks on tööjõupuudus, suurem koormus olemasolevatele töötajatele ning oht, et kogenud inimesed lahkuvad valdkonnast.

Probleem puudutab ka teenusepakkujaid. Kui teenuse hind ei kata tegelikke kulusid, ei ole Kähäri sõnul võimalik olemasolevaid teenuseid vajalikul tasemel arendada ega uusi teenuskohti juurde luua.

Sotsiaalministeerium on 2027.–2030. aasta rahavajaduse arvutamisel arvestanud, et oluline osa lisarahast peaks minema töötajate palkadesse, väljaõppesse ja töötajate arvu suurendamisse.

EPIKoda toetab ligikaudu 200 miljoni euro suurust lisarahastust

EPIKoda toetab Sotsiaalministeeriumi välja arvutatud rahavajadust. Kähäri sõnul on ministeerium esitanud aastateks 2027–2030 erihoolekandele ligikaudu 200 miljoni euro suuruse lisarahastuse vajaduse.

Kui lisaraha ei tule, jäävad EPIKoja hinnangul inimesed jätkuvalt järjekorda, perede hoolduskoormus püsib suur, töötajate nappus süveneb ning teenusepakkujatel ei teki võimalust uusi kohti luua. Kähäri sõnul kaaluvad mõned teenuseosutajad ka teenuste pakkumisest loobumist.

Rahastamisotsuse puudumine võib suurendada ka survet kohtutele, sest inimesed ja kohalikud omavalitsused võivad olla sunnitud oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma.

„Kohtusse pöördumine võib olla inimese viimane õiguskaitsevahend, kuid see ei saa olla riigi süsteemne lahendus teenuskohtade nappusele,“ rõhutas Kähär.

EPIKoda ootab valitsuselt konkreetset otsust

EPIKoda ootab Vabariigi Valitsuselt ja Riigikogult konkreetset poliitilist otsust, millega tagatakse erihoolekandele vajalik lisaraha.

„Ootame väga konkreetset poliitilist otsust, et Vabariigi Valitsus peab toetama Sotsiaalministeeriumi erihoolekande rahastamise eelarvetaotlust ning Riigikogu peab tagama selleks raha 2027. aasta riigieelarves ja järgmiste aastate riigieelarvestrateegias,“ ütles Kähär.

Tema sõnul on Sotsiaalministeerium probleemi ulatuse hinnanud ja minimaalse rahavajaduse välja arvutanud ning Riigikohus on omalt poolt selgitanud, milline on riigi kohustus.

Erihoolekande Pakkujate Liidu rahumeelne meeleavaldus toimub 3. septembril kell 11 Riigikogu ees. Korraldajad kutsuvad inimesi kohapeale toetust avaldama erihoolekannet vajavatele inimestele ja valdkonna töötajatele.