Rehabilitatsioonireform tekitab küsimusi: kas suure abivajadusega inimesed jõuavad vajaliku teenuseni?
Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) võrgustikuliige ja Afaasialiidu esindaja Külli Roht tõi Delfis avaldatud loos esile rehabilitatsiooniteenuste reformiga seotud murekohad afaasiaga inimeste vaatest. Suurimad küsimused puudutavad inimesi, kellel on keeruline või võimatu iseseisvalt sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis liikuda.
Foto: Delfi
Rohti sõnul näitab afaasiaga inimeste olukord laiemat probleemi, mis võib puudutada väga erineva ja suure toetusvajadusega inimesi.
„Afaasia teeb nähtavaks probleemi, mis puudutab palju suuremat hulka inimesi: traumaatilise ajukahjustusega, intellektipuudega, raske psüühikahäirega, autismiga suure toetusvajadusega, dementsusega ja liitpuudega inimesi. Reformi ei saa pidada vajaduspõhiseks, kui kõige raskema abivajadusega inimene jääb teenusest kõrvale just seepärast, et ta ei suuda ise süsteemis liikuda,“ kirjutas Roht.
EPIKoda: reform ei tohi muuta abi kättesaamist keerulisemaks
EPIKoda nõustub, et rehabilitatsioonisüsteem vajab muutusi, kuid rõhutab, et reformi keskmes peab olema inimese tegelik abivajadus ning vajaliku toe kättesaadavus.
Ühe olulise küsimusena nähakse kavandatavat e-konsultatsiooni ja tervishoiusüsteemi suuremat rolli rehabilitatsiooniteenusele jõudmisel. EPIKoja hinnangul peab sellise korralduse puhul olema tagatud, et inimese tee vajaliku abini ei pikeneks ning säiliks võimalus valida talle sobiv teenuseosutaja.
Samuti peab inimesel olema selge võimalus oma õigusi kaitsta ja otsuseid vaidlustada juhul, kui talle teenust ei võimaldata või selle osutamine lõpetatakse.
Kardetakse aastatega kujunenud kompetentsi kadumist
EPIKoda peab oluliseks ka rehabilitatsioonivaldkonnas aastatega kujunenud teadmiste ja puudespetsiifilise kompetentsi säilimist. Reform ei tohiks kaasa tuua olukorda, kus senine erialane oskusteave süsteemi ümberkorraldamise käigus kaob.
Tähelepanu vajab ka teenuste rahastamine ja hinnastamine. EPIKoja hinnangul peab uus mudel võimaldama rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavust Eesti eri piirkondades, et inimese elukoht ei muutuks vajaliku abi saamisel takistuseks.
Perearstiabi kättesaadavus võib saada uueks pudelikaelaks
Eraldi murekohana toob EPIKoda välja perearstiabi kättesaadavuse. Kui rehabilitatsiooniteenusele jõudmine hakkab senisest enam sõltuma tervishoiusüsteemist, ei tohiks inimese võimalus abi saada sõltuda sellest, kui kiiresti ta perearstini pääseb.
Samuti tuleb arvestada, et rehabilitatsioonivajadused võivad olla väga erinevad. EPIKoja hinnangul ei tohiks teenusele pääsemine sõltuda sellest, kui hästi tunneb konkreetne perearst rehabilitatsiooni võimalusi või inimese puudest ja terviseseisundist tulenevaid spetsiifilisi vajadusi.
Reformi keskseks küsimuseks kujuneb seega see, kas uus süsteem muudab vajaliku abi inimese jaoks lihtsamini kättesaadavaks või lisab tema teele uusi takistusi. Eriti oluline on tagada, et kõige suurema abivajadusega inimesed ei jääks teenusest kõrvale põhjusel, et nad ei suuda keerukas süsteemis iseseisvalt orienteeruda. Loe pikemalt siit
Veel samal teemal
