Ettevalmistav õpe on täiendav õpitee põhikoolilõpetajatele
Haridus- ja teadusminister allkirjastas määruse, millega luuakse selge ja toetav raam ettevalmistava õppe läbiviimiseks. Ettevalmistav õpe on mõeldud noortele, kes põhihariduse omandamise järel ei leia koheselt kohta gümnaasiumis või kutseõppes või vajavad enne järgmisele haridustasemele liikumist tuge, et arendada oma teadmisi ja oskusi.
Foto: Haridus- ja Teadusministeerium
Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juht Alo Savi rõhutas, et ükski noor ei tohi jääda pärast põhikooli lihtsalt ootama ega tunneks, et tema haridustee on lõppenud. “Ettevalmistav aasta annab lisaaega oma valikute mõtestamiseks, enesekindluse kasvatamiseks ning vajalike oskuste omandamiseks. Olgu selleks siis vajadus end mõnes õppeaines täiendada või näiteks eesti keele oskust lihvida,” sõnas Savi.
Ettevalmistav õpe on mõeldud põhihariduse omandanud ja veel õppimiskohutuste eas olevatele noortele, kes ei ole leidnud peale põhikooli lõpetamist sobivat edasiõppimise võimalust. Sihtrühmaks on ka noored, kelle eesti keele oskus pole piisav õpingute jätkamiseks, aga ka kuni 26 aastased noored, kes ei tööta, õpi ega ole muul viisil ühiskonnaelus aktiivsed (NEET noored).
Eesmärk on valmistada põhiharidusega noor ette õpingute jätkamiseks kutse- või keskharidusõppes. Õpe hakkab toimuma väikestes, kuni 15 õppijaga rühmades, kus igale noorele koostatakse individuaalne õppekava. Pakutakse juhendamist, karjäärinõustamist ning vajaduspõhist tuge, sealhulgas eesti keele õpet muu emakeelega noortele.
Ettevalmistava õppe kestus on üldjuhul üks õppeaasta, kuid õppeaeg võib olla ka lühem kui noor leiab endale varem sobiva õpitee. Ettevalmistav õpe käivitub 2026/27. õppeaastast. Õppe võimalused luuakse igas maakonnas, eeskätt riigikoolides. Vastuvõtt toimub perioodil 1. juuli - 31. august täiendava vastuvõtu raames, kuid vajadusepõhiselt võetakse õpilasi õppesse ka aastaringselt.
Riik annab õppeks koolidele vajalikud vahendid õpetajate, tugispetsialistide ja juhendajate tööjõukulude ning õppevahendite, õpisündmuste ja koolilõuna katmiseks. Rahastamisel kasutatakse ühikuhinna põhimõtet.
Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel on lähiajal koolidele valmimas ka ettevalmistava õppe juhendmaterjalid ja raamõppekava.
Määrus „Ettevalmistava õppe korraldus ja õppekava nõuded ning rahastamise alused“ toetab riigi strateegilist eesmärki, et aastaks 2035 oleks vähemalt 90 protsendil 20–24-aastastest noortest keskharidus. Ettevalmistava õppe kaudu luuakse võimalused õppimiskohustuse täitmiseks ja vähendatakse haridustee katkestamise riski. Õppimiskohustus näeb ette, et noor peab õppima kuni 18-aastaseks saamiseni või kuni keskhariduse või kutsekvalifikatsiooni omandamiseni. Selle eesmärk on tagada, et kõik noored omandaksid oskused ja teadmised, mis võimaldavad neil ühiskonnas ja tööturul edukalt toime tulla.
