Haiguste ennetus on võtmetähtsusega, et Eesti inimesed elaksid tervena kauem
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Anniki Lai toob välja, kui suurt tähelepanu tuleb pöörata haiguste ennetusele ja millised on võimalused ennetustegevuste tugevdamiseks, et saavutada soovitut – Eestis elavad inimesed tervena vähemalt 62,5 aastat.
Saame tervena kauem elada
Tervena elatud eluaastad on mõõdik*, mis sai 2008. aastal üheks peamiseks Rahvastiku Tervise Arengukava (RTA) tulemusnäitajaks ja sellega mõõdetakse siiani üldist Eesti rahvastiku tervise olukorra muutust. Üle aastate on tervena elatud eluaastate näitajad olulisel määral kõikunud ilma oluliste sisuliste muutusteta kuni 2018. aastal algas olukorra mõõdukas paranemine. COVID-19 pandeemia aastad pidurdasid seda arengut oluliselt, kuid 2024. aastaks kasvasid sünnihetkel oodatavad tervena elatud eluaastad 58,7-ni (meestel 56,8 ja naistel 60,6).
Siiski, nii RTA 2030. aasta eesmärgist kui praegusest Euroopa Liidu (EL) keskmisest jääme endiselt oluliselt maha – vastavalt 3,8 ja 4,4 aastaga. Ligikaudu 70% sellest mahajäämusest langeb meeste tervise arvele. Nende eesmärkide saavutamiseks on seega vajalik kaaluda, kuidas ja mida senisest paremini või teisiti teha.
Tervena elatud eluaastate pikendamiseks on kaks omavahel tihedalt põimunud põhimõttelist võimalust. Esiteks, surmade (eriti enne 65-nda eluaasta enneaegsete surmade) vältimine ja võimalikult pika elu võimaldamine. Teiseks, võimalikult terve ja täisväärtusliku elu toetamine läbi terviseprobleemide tekkimise ennetamine ning neist tingitud igapäevaelu piirangute leevendamine. Ehk, võimalikult pika, terve ja kõrge elukvaliteediga elu elamise võimaluste loomise ja toetamise puhul on võimalik saavutada Eesti rahvastiku ja tervisesüsteemi eesmärgid.
Võimalikult pika elu tagame ennetusega
Tervena elatud eluaastate suurenemine sõltub eelkõige ennetustegevustest. Eesti puhul on see eelkõige suitsetamise ja alkoholi liigtarvitamise ennetamine, tervislikku toitumise toetamine ja ülekaalu vähendavad tegevused. Näiteks leiti ühes nende kolme riskiteguri koosmõju käsitlenud rahvusvahelises uuringus, et 50-aastaselt võivad inimesed, kes ei ole kunagi suitsetanud, pole kunagi rasvunud ja tarbivad alkoholi mõõdukalt, elada kuni 7 aastat kauem ja puude algus lükkub edasi kuni 6 aastat. Sünnihetkest arvutades (nagu see on RTA indikaatori puhul), on võimalik võit veelgi suurem.
Lisaks esmasele ennetusele, mis keskendub üleüldse haiguste tekke vältimisele, on oluline koht ka teisesel ja kolmandasel ennetusel – võimalikult vara terviseprobleemi avastades on võimalik ära hoida või edasi lükata seisundi süvenemist. Niisamuti on juba raskesse staadiumisse jõudnud seisundite puhul võimalik vältida või edasi lükata komplikatsioonide teket. Näide, kuidas muutub ennetuse fookus ja mis mõju avaldab ennetustegevuste kohandamine inimese tervisele teist tüüpi diabeedi puhul, on toodud allpool.
* Kuulub piirangutevaba oodatava eluea mõõdikute perekonda
Hoitud tervis – vähenev kulu
Arvestades, et suitsetamine, alkoholi tarvitamine ja ülekaal on paljude krooniliste haiguste peamised riskitegurid, on nende ennetamise mõju inimeste tervisele oluliselt laiem, kui esmapilgul paistab. Teaduskirjanduse põhjal saab öelda, et ligi 60% kogu rahvastiku kaotatud eluaastatest on seotud kolme riskiteguri – suitsetamise, alkoholi tarvitamise ja ülekaalu – koosmõjuga. Kui arvesse võtta ka mitteaktiivne eluviis, kõrge vererõhk ja kõrgenenud veresuhkur, ulatub nende riskiteguritega seotud kaotatud eluaastate osakaal ligi 80%-ni kõigist kaotatud eluaastatest.
Lisaks tervisemõjule kaasnevad nende riskiteguritega ka märkimisväärsed otsesed kulud, mida maksame ühiselt. Mõne aasta tagune analüüs näitas, et Tervisekassa eriarstiabi kulud alkoholi liigtarvitamisega ja suitsetamisega seotud terviseprobleemide raviks ulatusid 2022. aastal vastavalt 50,5 ja 55,6 miljoni euroni. Need summad moodustasid ligikaudu kolmandiku vaadeldud haigusseisundite kogukulust. Tegemist on seejuures konservatiivsete hinnangutega, kuna arvesse ei võetud esmatasandi ravi, ravimikulusid ega muid seotud kulusid. Otsestele kuludele lisanduvad ka kaudsed kulud, mis tulenevad töövõime vähenemisest, töölt puudumisest ja laiematest sotsiaalsetest mõjudest.
Esmane ennetus on väga kulutõhus: iga sinna investeeritud euro toob ühiskonnale mitu eurot tagasi. Näiteks annab tubakaaktsiisi tõstmine tagasi 7 või enam eurot, alkoholi kättesaadavuse piirangud 9 eurot ning ka suhkrumaks ülekaalu ennetamiseks tasub end mitmekordselt ära. Seega, kui räägime ennetusest, ei räägi me lisakulust, vaid targast investeeringust. Tõendid näitavad, et just esmased ennetustegevused annavad ühiskonnale suurima tagasi teenitud väärtuse – vähem haigusi, väiksemad ravikulud ja rohkem terveid, töövõimelisi aastaid. Riigil, mis soovib olla tugev ja kestlik, ei ole tegelikult küsimust, kas ennetusse panustada, vaid kas ta saab endale lubada seda mitte teha.
Alustatu on jätkamiseks
Kokkuvõttes, kuigi tervena elatud eluaastad on viimastel aastatel tõusnud vaatamata pandeemia-aastate negatiivsele mõjudele, on rahvastiku tervise eesmärkide saavutamiseks ja kõigile Eesti inimestele pikema, tervema ja toimekama elu tagamiseks vaja teha olulisi muudatusi meie tervisesüsteemis.
Hädavajalike muudatuste keskmes on ennetustegevused – nii terviseriskide vähendamisele suunatud meetmed kui ka tervishoiuteenuste järjepidevust ja tõhusust parandavad muudatused, mis toetavad paremini teist ja kolmandat ennetust. Viimaste puhul on esmalt vaja luua senisest tugevam alus nende tegevuste koordineerimiseks ja pakkumiseks. Siin on alustatud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimimine oluliseks abiks. Valdkondadeülese ennetuse tõhustamiseks alustame 2026. aastal koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga viieaastase projekti, mille eesmärk on ehitada üles jätkusuutlik ja terviklik haiguste ennetuse süsteem.
Ennetuse tasandite näide teist tüüpi diabeedi puhul
Elu jooksul tekkiva suhkruhaiguse näitel on selge, et esmase ennetusega saab haiguse tekke riski oluliselt vähendada. Selleks tuleb toetada tervislikku toitumist ja liikumist (nt liikumis- ja toitumisnõustamine), rakendada rahvatervise meetmeid (nt suhkrumaks ja tervisliku toidu parem kättesaadavus) ning tuvastada riskid varakult (nt riskitestid ja tervisenõustamine). Teisene ennetus keskendub haiguse varajasele, sageli sümptomiteta avastamisele. Samuti on oluline varase diabeedi juhtimine elustiilimuutuste toetamiseks ning järjepidev ja tulemuslik esmane ravi, et hoida veresuhkru taset kontrolli all. Kolmandane ennetus keskendub tüsistuste ja tegevuspiirangute ennetamisele. Selleks on vaja järjepidevat ja tõhusat ravi, tüsistuste varajast avastamist ning toetava ravi pakkumist (nt diabeetiliste jalahaavandite ravi ja hooldus, taastusravi, vaimse tervise tugi ning kaasuvate haiguste kontroll).
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel amputeeriti Eestis aastal 2021 jalga diabeetilistel põhjustel 156 korda ehk vastav näitaja oli 11,7 amputatsiooni 100 000 inimese kohta. Rootsis oli samal aastal 3,5 diabeetilise jala amputatsiooni 100 000 inimese kohta, Norras 4,2 ja Islandil vaid 0,3. Seega oleks näiteks Rootsi eeskuju järgides võimalik meie tollasest 156-st diabeetilise jala amputatsioonist ennetada 109 ning Islandi tasemele jõudes koguni 152 kui esmane, teisene ja kolmas ennetus toimiksid sama tõhusalt kui viidatud riikides.