Helen Varres: tervishoiuteenuste kvaliteet ei teki iseenesest – seda tuleb juhtida
Äsjavalminud tervishoiuteenuste kvaliteedi analüüs võtab kokku selle, mida tervishoiutöötajad teavad oma igapäevatööst hästi: kvaliteet ei teki juhuslikult. See nõuab pidevat tähelepanu, selgeid tööpõhimõtteid ja süsteemset lähenemist. Igaüks meist on kogenud, kuidas toetav keskkond või selle puudumine mõjutab nii ravi kvaliteeti kui ka töökoormust.
Loo Autor: Helen Varres allikas ( Sotsiaalministeerium)
Eestis on mitmed analüüsid, näiteks 2005. ja 2015. aastal, soovitanud riiklikku kvaliteedistrateegiat. Seni jäi see tegemata, sest puudus poliitiline otsus ja vastutus. Täna on olukord teine – poliitiline tugi on olemas ning mõistetakse, et ilma strateegilise juhtimiseta jääme paigale sammuma. Piiratud ressursside juures peame suutma eristada olulist mitteolulisest ja toimetama ühtsete eesmärkide nimel.
Miks just nüüd?
Eesti meditsiinis on palju tugevusi: tasemel spetsialistid, digilahendused, teaduspõhised ravijuhised ning käivitunud on patsiendiohutuse süsteem. Kuid nende vahel puudub terviklik raamistik, mis looks võrdsed tingimused kõigile. Suuremad haiglad saavad endale lubada kvaliteedijuhtimise tugistruktuure, väiksemad aga mitte. Tulemuseks on erinev praktika ja ebavõrdne ravikvaliteet.
Riigikontroll rõhutas oma 2024. aastal avaldatud raportis "Riigi tegevus tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel", et riik ei ole seni võtnud juhtrolli tervishoiuteenuste kvaliteedi arendamisel. Kui kvaliteeti ei juhita riiklikult, ei saa me tagada, et iga inimene saab sama tasemega ravi ja iga töötaja vajaliku toe oma töö tegemiseks.
Maailma Terviseorganisatsiooni 2024 aasta raport näitab selget seost tervishoiu kvaliteedi ja inimeste tervisetulemuste vahel. Riikides, kus on riiklik kvaliteedi- ja patsiendiohutuse strateegia, on tervena elatud eluiga keskmiselt pool aastat pikem ja suremus 1% väiksem. Ometi on vaid kolmandikul Euroopa riikidest olemas selline tegevuskava.
Mõõtmine ja tugi peavad käima käsikäes
Viimastel aastatel oleme rääkinud üleminekust ravitulemuste eest tasumisele. See on õige eesmärk – aga enne peame kokku leppima kvaliteedistandardites ja looma usaldusväärse mõõtesüsteemi. Ainult nii on tulemused võrreldavad ja õiglaselt hinnatavad.
Veelgi olulisem: ainult mõõtmine ei vii paremuse poole. Teenuseosutajad vajavad tuge: juhendeid, koolitusi ja tagasisidet. Ilma toeta tundub tulemuspõhine rahastus pigem karistus kui arenguvõimalus.
Siin saabki riik olla toeks: pakkuda raamistikku ja tööriistu, mis aitavad kõigil – nii suurtes kui väikestes asutustes – kvaliteeti arendada ja ühtsetest põhimõtetest kinni pidada. Kui süsteem ei toeta spetsialisti, on eksimuse risk suurem. Kui kvaliteeti ei jälgita, jäävad nii probleemid kui ka head lahendused nähtamatuks.
Mis on järgmised sammud
Sotsiaalministeeriumi koostab 2026. aasta lõpuks tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse strateegia koos tegevuskavaga. Et see ei jääks vaid mõttepaberiks, loome , mis toetab teenuseosutajaid metoodika, koolituste ja kliiniliste audititega ning koordineerib strateegia elluviimist. Lisaks on plaanis moodustada kvaliteedinõukoda, kus patsiendid, arstid, teadlased ja ametnikud arutavad ühiselt prioriteete. Strateegia õnnestumine eeldab kõikide osapoolte aktiivset kaasatust.
Kvaliteet kui tugi
Kvaliteedisüsteemi ei tohi näha karistusena, vaid abivahendina, mis toob esile nii tugevused kui ka kitsaskohad. Kui tegutseme täna, väldime homseid suuremaid kulusid, nii eurodes kui ka inimeludes.
Muutus ei tule üleöö, kuid samm-sammult ehitades on võimalik saavutada paremaid ravitulemusi ja suurendada inimeste usaldust tervishoiu vastu. Küsimus ei ole enam selles, kas meil on strateegiat vaja, vaid selles, kui kiiresti suudame selle koos ellu viia. Praegu on meie võimaluste aken avatud - kasutame seda.
Veel samal teemal
