Helmen Kütt: hooldekodud jäävad tegevuslubadeta, sest ministeeriumi määrus hilines ligi aasta
Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt (Sotsiaaldemokraadid) tõi parlamendi istungil esile tõsise probleemi, mis on tekkinud seoses uue rahvatervise seaduse jõustumisega. Tema sõnul on hooldekodud ja teised hoolekandeasutused sattunud haldusselgusetuse ohvriks, sest terviseriske ja elukeskkonna nõudeid reguleeriv ministeriumi määrus valmis ligi kümme kuud hilinemisega.
Foto: Riigikogu
Uus rahvatervise seadus võeti vastu 11. detsembril 2024 ning see jõustus 1. septembril 2025. Seaduses kirjutati selgelt, et sotsiaalteenust pakkuvate hoolekandeasutuste täpsemad nõuded peab kehtestama minister eraldi määrusega. See pidi olema valmis juba enne seaduse rakendumist.
Küti sõnul ei olnud määrust olemas ei kevadel, suvel ega isegi vahetult enne seaduse jõustumist, mistõttu jäid asutused üle Eesti ilma võimaluseta taotleda või pikendada tegevuslubasid. „Hoolekandeasutused ootavad juba kolmandat kuud tegevuslubasid. Need on asutused, kes looks juurde väga vajalikke hooldekodukohti, kuid nad ei saa edasi liikuda, sest määrust lihtsalt ei olnud,“ märkis Kütt.
Määrus avaldati alles selle aasta esmaspäeval – kümme ja pool kuud pärast seaduse vastuvõtmist ja üle kahe kuu pärast seaduse rakendumist, mil luba oleks pidanud olema võimalik väljastada.
Küti hinnangul ei saa sellist olukorda käsitleda hästi toimiva juhtimisena. „Selline viivitus pole lihtsalt tehniline, vaid see mõjutab reaalseid inimesi – hooldekodukohti, mida Eestis niigi napib,“ tõdes ta parlamendis.
Tema sõnul tuleb tagada, et edaspidi ei tekiks halduslikku vaakumit, kus seadus on jõus, kuid selle rakendamiseks puudub vajalik õiguslik raam.
Veel samal teemal