Hoolduskoormus ei tohi olla takistus: praktilised sammud ja soovitused tööellu naasmiseks
Oma lähedase hooldamine võib olla võrreldav täiskoormusega töökohaga ning isiklikud vajadused ja karjäär jäävad sageli hooldajarollis tagaplaanile. Töötamine on siiski paljude jaoks aga vältimatu vajadus. Vestlesime hoolduskoormuse kõrvalt töötamise teemal ka ajakirja eelmisest numbrist tuttava Elis Kaursoniga, kes oma tütre Brita hooldamise kõrval töötab Olerexi Väo keskuse juhina. Omapoolsed kommentaarid ja soovitused esitasid kirjalikult Töötukassa tööotsijate teenuste osakonna peaspetsialist Triinu Lillepärg ja Eesti Tööandjate Keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann.
Foto: Vallo Kruuser
Allikas: Ajakiri Sinuga
Hoolduse kõrvalt töötamise juures on hulk takistusi, mis tulenevad lisaks otsesele hooldustegevusele ka näiteks tööandjate teadmatusest, kohaliku omavalitsuse või riigi pakutavate baas- ja tugiteenuste puudulikkusest või ka inimese enda hirmust tööle naasmise ees. Selleks, et tööturule naasmine või seal püsimine laabuks lihtsamalt, panime intervjuu ning vastuste põhjal kokku rea praktilisi soovitusi.
Soovitus 1: Ole tööotsingutel aus ja avatud
Töötukassa tööotsijate teenuste osakonna peaspetsialist Triinu Lillepärg kirjutas: „Statistika järgi on töötuna registreeritud hooldajaid alla ühe protsendi kõigist töötuna arvel olevatest inimestest. Tegelik arv on aga nõustajate hinnangul suurem, sest paljud hoolduskoormusega inimesed ei ole ametlikult hooldaja staatuses ning seetõttu ei kajastu nad vastavas arvestuses. Kui inimene ei ole ametlikult määratud hooldajaks, saab töötukassa tema hoolduskoormusest teada juhul, kui ta ise sellest räägib – nii on võimalik seda arvesse võtta tööotsingute planeerimisel.“
See hirm tundmatu ees on sageli peamine põhjus, miks hooldaja kandidatuur kõrvale lükatakse.
Oma olukorrast avatud kaartidega rääkimist peab väga oluliseks ka Elis Kaurson. Tema sõnul pidas ta õigeks rääkida tööandjale oma kodusest elust, hoolduskoormusest ning sellest, kuidas see tema tööpäevi mõjutama hakkab, juba enne praeguse tööpakkumise vastuvõtmist. „Ütlesin kohe, et ma pean käima teraapias, et olen nendel päevadel ja kellaaegadel ära, aga ma garanteerin, et töö saab hästi tehtud.“ Selle mudeliga on Elis töötanud tänaseks kaks aastat ning tööandja on olnud väga mõistev. Samas tajub ta üldisemas plaanis tööandjate teadmatust: „Okei, et sul on sügava puudega laps... Aga mida see siis täpselt tähendab? Mitu päeva nädalas sa siis ära käid või mitu tundi?“ See hirm tundmatu ees on sageli peamine põhjus, miks hooldaja kandidatuur kõrvale lükatakse.
Soovitus 2: Hoolitse enda eest, sest vaid nii suudad olla hea tugi ka teistele.
Elise sõnul on töö tema jaoks eneseteostuse ja vaimse tervise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Ta märkis, et inimesel on psühholoogiliselt organisatsiooni kuulumise vajadus. Enda eest hoolitsemine, sealhulgas karjääri mõttes, teeb temast parema hooldaja: „Kui ma hoian oma klaasi kogu aeg täis, ka karjääri mõttes, siis ma tegelikult tervikuna olen palju parem ema oma lapsele. Mu silmad säravad, süda rõkkab ja ma suudan talle palju rohkem tagasi anda.“ Loe pikemalt siit
