Inimõiguste aastakonverentsil arutati inimõiguste tulevikku multipolaarses maailmas
Inimõiguste Instituudi korraldatud inimõiguste aastakonverents keskendus tänavu küsimusele, kas inimõigused on tänases multipolaarses maailmas endiselt universaalsed või on neist saanud poliitiline tööriist. Konverents toimus 6. veebruaril ning tõi kokku eksperdid, poliitikakujundajad ja kodanikuühiskonna esindajad.
Foto: Eesti Puuetega Inimeste Koda
Allikas: Eesti Puuetega Inimeste Koda
Arutelude keskmes olid kriiside, tehnoloogia arengu ja geopoliitiliste muutuste mõju inimõigustele ning inimeste võimalustele. Konverentsil osalesid ka EPIKoja jurist Kristi Rekand ja ligipääsetavuse nõunik Mari Puuram.
Ühes paneeldiskussioonis käsitleti Ukraina okupeeritud aladelt Venemaale deporteeritud laste teemat. Arutelus rõhutati, et sümboolsetest toetusavaldustest Ukrainale ei piisa ning vajalik on ka praktiline tegutsemine. Samas tõdeti, et praegu puuduvad tõhusad lahendused laste leidmiseks ja tagasitoomiseks, kuid võimalikke abivahendeid nähakse tehnoloogilistes lahendustes.
Konverentsil arutleti ka digikeskkonna, sõja ja propaganda mõju üle sõnavabadusele ning väärtuspõhisele solidaarsusele. Esile tõusis küsimus, kuidas säilitada sisuline sõnavabadus ja eetiline kompass olukorras, kus avalikku arutelu mõjutavad desinformatsioon, digiplatvormide surve ning kasvav väsimus inimõiguste teemade suhtes.
Samuti käsitleti inimõiguste tulevikku Venemaal ning arutati, kas ja millistel tingimustel võiksid inimõigused olla võimalikud postputinistlikus ühiskonnas.
Konverentsi korraldajate hinnangul näitas arutelu, et inimõigused vajavad ka muutunud maailmakorras järjepidevat kaitset ning rahvusvahelist koostööd.
Veel samal teemal
