Janne Lauk: toidupoliitikas ei ole küsimus ühes märgises, vaid meetmete koosmõjus

Liigselt arutleme, kas üks märgistus, maks või piirang lahendab liigse kehakaalu probleemi üksinda. Ei lahenda. Probleemkoht lasub sellel, kas ja kuidas suudab Eesti kujundada toidukeskkonna, kus tervist toetav valik oleks inimese jaoks lihtsam, kättesaadavam ja loomulikum.

Liigne kehakaal kujuneb Eestis aina tõsisemaks rahvastiku tervise probleemiks, mille mõju ulatub üksikisiku valikutest kaugemale. Oleme Tervise Arengu Instituudis rahvusvahelise CoDiet projekti raames analüüsinud, millised poliitikameetmed mõjutavad inimeste toitumist ja kuidas neid Eestis rakendatakse.

Eestis süveneb liigse kehakaalu probleem ja sellega kaasnev haiguskoormus, iga viies surm on seotud toitumisest tuleneva riskiteguriga. 2024. aastal olid 33,1% täiskasvanutest ülekaalulised ning 19% rasvunud. Sarnane trend ilmneb ka laste seas. Esimese klassi õpilastest on liigne kehakaal igal neljandal ja neljandas klassis juba igal kolmandal lapsel. Liigse kehakaaluga seotud tervishoiukulud ulatusid 2024. aastal Eestis pea 158 miljoni euroni.

Lahendust liigse kehakaalu probleemile otsitakse erinevate teadusprojektide raames. Üks selline on Euroopa Liidu programmi Horizon Europe vahenditest rahastatav rahvusvaheline projekt CoDiet, mille töösse on Eestis panustanud ka Tervise Arengu Instituudi eksperdid. Projekti eesmärk on uurida, kuidas peatada innovatiivsete tehnoloogiate ja personaalsete toitumissoovituste abil tasakaalustamata toitumisega seotud haiguste levikut.

CoDieti aruteludes osalenud erinevate organisatsioonide 26 valdkonna eksperti tõdesid taaskord, et tasakaalustamata toitumine ja sellega seotud tervisemured kujunevad mitme teguri koosmõjus. Püsiv muutus eeldab mitut samaaegselt toimivat lahendust, mis mõjutavad nii inimeste harjumusi kui ka laiemat (toidu)keskkonda. Inimeste toitumisvalikud kinnistuvad keskkonnas, mis neid igapäevaselt ümbritseb. Kui tervislik valik on keerulisem või kallim, siis jääb see sageli tegemata. Keskkond suunab otsuseid rohkem, kui me igapäevaselt teadvustame. Seda loogikat on hästi näha näiteks liikumisharjumustes, mida on mõnes riigis suudetud väga hästi taoliste keskkonda mõjutavate võtetega suunata. Taanis on rattasõit tavapärane, sest selleks on loodud eraldi sõiduteed, vajalikud kohad rataste hoiustamiseks ning turvaline ja nauditav liikluskeskkond. Sama põhimõte kehtib ka toitumise puhul.

Rahvusvahelised analüüsid toetavad sama järeldust. Suurbritannia ühiskondliku innovatsiooni agentuuri Nesta 2024. aasta ülevaade näitab, et pelgalt teadlikkuse tõstmine ei too kaasa märkimisväärset muutust rasvumise levimuse vähendamises. Suurema mõjuga on meetmed, mis kujundavad meid ümbritsevat tervikuna. Nendeks võiva olla näiteks toidu nähtavus, hinnapoliitika ja turundus. Seega ei piisa ainuüksi toidupakendi esikülje märgistusest, haridusasutustes kvaliteetse toidu pakkumisest, magustatud jookide maksustamisest või reklaami piiramisest. Mõju tekib siis, kui need erinevad meetmed toimivad koos ja toetavad üksteist.

Toidukeskkonna kujundavad füüsilised tegurid nagu näiteks suuremate ja väiksemate poodide olemasolu ning ka poliitilised tegurid, milleks on seadused ja muud poliitikameetmed. Samuti mõjutavad meid majandusliku keskkonna alla kuuluv sissetulek ja toidu hind ning sotsiaalkultuurilised tegurid, mille hulka võib lugeda erinevaid võrgustikke. Need erinevad aspektid mõjutavad, millised toidud on inimeste jaoks üldse saadaval, taskukohased ning tarbimiseks valitud ja valmistatud.

CoDiet arutelud tõid lisaks mitme teguri koosmõju ja keskkonna olulisuse rõhutamisele esile, et püsiv muutus eeldab selgemaid ja mõjusamaid poliitikavalikuid. Ekspertide hinnangul on kohustuslikud meetmed tõhusamad kui tööstuste eneseregulatsioon, eriti olukorras, kus tugev lobitöö mõjutab otsustusprotsesse. Samal ajal on vaja järjepidevat ja süsteemset seiret, mis aitab hinnata, kuidas rakendatud meetmed päriselt inimeste valikuid kujundavad ning võimaldab neid vajadusel kohandada.

Terviseedenduses tuleb inimeste vajadused esikohale seada ning igapäevaste tervislike valikute toetamisele keskenduda. See eeldab pikaajalist ja valimistsüklitest sõltumatut lähenemist, järjepidevat tervisekommunikatsiooni ning koostööd erinevate osapoolte vahel.

Oluline roll on ka harjumuste kujunemisel varases eas. Tervise- ja toitumisalased oskused kujunevad järk-järgult ning neid toetab näiteks kvaliteetne ja tasakaalustatud toit haridusasutustes. Tervist toetavamad valikud ei teki juhuslikult, vaid kujunevad keskkonnas, mille me ühiselt loome, sealhulgas kodus, koolis, töökohal, ostu- ja elukeskkondades laiemalt. Loe pikemalt siit