Järgmisel aastal peaksid abivajajatega tegelema hakkama 50 terviseteejuhti

Järgmisel aasta 1. septembrist peaksid tööd alustama 50 terviseteejuhti, kes peaksid abivajajad vabastama murest, kuidas jõuda õige arsti jutule või saada vajalikku sotsiaalabi. Ennekõike peetakse silmas nelja ja enama kroonilise haigusega inimesi ja pensionäridest on selles seisus iga neljas.

"Terviseteejuhi roll on olla esmane kontakt, kes inimesega koos selgitab välja, mis on tema vajadused, kus tal ei ole teenuse katet. Kes saab inimesega koos teha tervikliku heaoluplaani, kus sisalduvad nii sotsiaalsed kui ka tervishoiuteenused ja sinna lisatakse inimese enda roll teenuste saamisel ja et ta teenus paraneks. Ja terviseteejuht peab tagama selle, et inimesed neile vajalikule teenusele ka jõuaks," lausus sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Anniki Lai.

2027. aasta oktoobrist ootab suurem muudatus puuetega inimesi.

"Kui praegu on rehabilitatsiooniteenuse saamiseks vajalik, et sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud kas puude või on hinnatud eelnevalt osaline või puuduv töövõime, siis tulevikus seda nõuet ei ole. Ehk kui inimesel teenuse vajadus on, siis ta rehabilitatsiooniteenuseid saab," ütles sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov.

Vseviovi sõnul peaks rehabilitatsioon muutuma senisest kättesaadavamaks, sest haiglatele pannakse kohustus seda pakkuda.

Puuetega inimeste koja esindaja Kristi Kähäri sõnul on reformide plaanid kenad, aga ei ole näha, et abivajajate elu lähiajal paraneks, sest teenuste kättesaadavus on vähene.

"Kui tervishoiuteenused on veel kättesaadavamad, siis kohaliku omavalitsuse poolt pakutavad koduteenused, sotsiaaltransport – seal on piirkondlikud erinevused väga suured," lausus puuetega inimeste koja toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik Kristi Kähar.

Tervisekassa tõi välja, et kui ühe reformi elluviimiseks on neile rahastus lubatud, siis terviseteejuhtidega seonduva 10 miljoni eurose lisakulu jaoks pole lisaraha ette nähtud. Ka ei ole esialgu läbi mõeldud taastusravi kulutuste kontroll, kuigi see teenus on inimeste seas väga populaarne.

"Isegi kui inimesele meeldib, isegi kui tal tekib rehabilitatsioonispetsialistiga usalduslik suhe, siis rehabilitatsioon ei saa olla eluaegne teenus. See on teenus, mis aitab mingisugust tulemust saavutada, oma toimetulekut parandada, enesekindlust suurendada, oma terviseolukorraga hakkama saada, ja siis see peaks otsa saama," ütles tervisekassa integratsiooni ja rehabilitatsiooni teenusejuht Kadri Englas.

Tervisekassat teeb murelikuks, et arstid jäetakse reformijärgselt ilma õigusest otse suunata patsiente taastusravile, see peaks hakkama käima vaid läbi terviseteejuhtide.

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul tehti eelnõu alles reedel avalikuks ja kindlasti räägitakse sel teemal läbi nii eriarstide kui ka tervisekassaga.