Ketlin Mõru: hooldus peab algama inimesest, mitte süsteemist
Eesti hooldussüsteem on viimastel aastatel teinud läbi ulatuslikke muutusi, kuid mitmed küsimused vajavad endiselt vastuseid. Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Ketlin Mõru ütles, et hooldereform oli vältimatu samm, arvestades rahvastiku vananemist ja kasvavat hooldusvajadust.
„Vanemaealiste osakaal suureneb kiiresti ning koos sellega kasvab ka nende inimeste hulk, kes vajavad igapäevast abi. Senine süsteem ei olnud enam jätkusuutlik,“ selgitas Mõru.
Tema sõnul on reformi üks olulisemaid eesmärke olnud hooldusteenuste kättesaadavuse parandamine ja inimeste rahalise koormuse vähendamine. Käesoleva aasta septembri seisuga on hooldusteenustel üle 11 500 inimese, mis Mõru hinnangul ei ole juhuslik kasv. „See näitab, et teenus on muutunud kättesaadavamaks ja kohalikel omavalitsustel on rohkem võimalusi inimesi toetada,“ märkis ta.
Mõru tõi välja, et Riigikontrolli hinnang on reformi senistele tulemustele olnud mitmes aspektis positiivne. „Oluliselt on vähenenud hooldekodukoha omaosalus, mis on olnud aastaid üks valdkonna kõige teravamaid murekohti,“ ütles ta. Samuti on tema sõnul paranenud kohalike omavalitsuste võimalused panustada nii koduteenustesse kui ka üldhooldusteenuse rahastamisse.
Samas rõhutas Mõru, et mitmed probleemid ei ole reformiga kadunud. Teenuste kättesaadavus on jätkuvalt ebaühtlane ning sõltub suurel määral elukohast. „Mõned omavalitsused suudavad pakkuda laiemat teenuste valikut, teised aga vaid miinimumtasemel abi. See loob piirkondlikku ebavõrdsust,“ ütles ta.
Eraldi tõi Mõru esile hooldekodukohtade nappuse, mis on eriti terav teatud piirkondades, näiteks Saaremaal. Samuti jääb tema sõnul puudu kodus pakutavatest teenustest, mis võimaldaksid inimestel kauem oma koduses keskkonnas elada.
Olulise teemana nimetas Mõru ka rahastuse kestlikkust. „Kuigi riik on hooldereformi elluviimiseks eraldanud lisaraha, ei ole see pikaajaliselt piisav lahendus. Tulevikus tuleb leida täiendavaid ja stabiilsemaid rahastusmudeleid,“ märkis ta.
Edasiste sammude planeerimisel on keskne roll uuringutel. Mõru sõnul on käimas ja planeerimisel kolm suurt uuringut, sealhulgas hooldereformi mõjuanalüüs, mis valmib järgmise aasta septembri lõpuks. „Lisaks viiakse läbi kordusuuringud elanikkonna tegevuspiirangute ja hoolduskoormuse kohta. Nende tulemused annavad olulise sisendi edasiste otsuste tegemiseks,“ ütles ta.
Tulevikku vaadates tõi Mõru välja neli peamist arengusuunda. Esmalt koduteenuste arendamise, kuna kodus elamine on inimese jaoks kõige loomulikum ja kogu süsteemile ka kuluefektiivsem. Teiseks tehnoloogiate ja digilahenduste kasutamise, mis aitavad inimestel turvalisemalt kodus toime tulla. „Näiteks andurid ja nutikad lahendused võivad anda hooldajatele või lähedastele märku võimalikest ohuolukordadest,“ selgitas ta.
Kolmandaks pidas Mõru oluliseks hooldustöötajate väärtustamist. „Need inimesed teevad väga vastutusrikast ja vajalikku tööd ning nende väljaõpe ja töötingimused peavad olema kaasaegsed ja arengut toetavad,“ rõhutas ta. Neljandaks nimetas ta ennetust ja paindlikke teenuseid, sealhulgas varajast märkamist ja lahendusi nagu päevahoid, mis aitavad vältida hooldusvajaduse liigset kasvu.
Kokkuvõttes ütles Mõru, et hooldereform on olnud oluline samm, kuid mitte lõpp-punkt. „Mida varem inimese abivajadust märgatakse ja mida rohkem suudetakse teda toetada koduses keskkonnas, seda parem on tulemus nii inimesele endale kui ka kogu hooldussüsteemile,“ märkis ta.
