Juhtmed koos: kui valmis on Eesti taristu kriisideks tegelikult?
Aastavahetuse ja jaanuari sündmused tõestasid ilmekalt, kui haavatavad võivad olla isegi tavapäraselt töökindlad süsteemid. Kui Eestis esines sel perioodil katkestusi veevarustuses, elektrivõrgus ja sides, siis mitmeid Euroopa riike tabasid aga ulatuslikud elektrikatkestused ja transpordikaos. Kokkuvõttes näitasid need juhtumid, et baastaristu süsteemid on omavahel tihedalt seotud ja nende toimimine sõltub paljuski valmisolekust reageerida ebastandardsetele ja ekstreemsetele olukordadele. Kui valmis on sellisteks väljakutseteks Eesti – uuris MK-Estonia.
Foto: MK.EE
Allikas: MK.EE
Viimased nädalad tuletasid Eesti elanikele meelde, kui märkamatuks jääb baastaristu töö selle hetkeni, kuni see üles ütleb. Veevarustuse häired Tallinnas aastavahetusel, elektrikatkestused Harjumaal ning ulatuslikud tõrked teistes Euroopa riikides tekitasid ühiskonnas palju vastukaja ja küsimusi: kui kindlad on tegelikult meie elutähtsad teenused?
Erilise tähelepanu all olid sündmused Saksamaal, kus energiataristu süütamise tagajärjel jäid kümned tuhanded majapidamised mitmeks päevaks elektri ja kütteta. Samuti probleemid Euroopa lennuliikluses: jaanuari alguses tühistati või hilines ilmastikuolude ja tehniliste rikete tõttu sadu lende Hollandis, Leedus ja Kreekas.
Olgugi et põhjused olid erinevad – alates ekstreemsest ilmast kuni tehniliste rikete ja kuritahtliku tegevuseni – puudutasid kõik need intsidendid kriitilist taristut, mille vastupidavusest sõltub otseselt meie igapäevane elukorraldus.
Vett ei ole!
Aastavahetuse eel teatas Tallinna Vesi – kriitikute hinnangul liiga hilja! – rekordkõrgest veetarbimisest ja rasketest ilmastikuoludest. Elanikke aga ei hoiatatud ette ei võimalikust surve langusest ega ammugi mitte vee täielikust kadumisest. 31. detsembri õhtuks hakkas surve veevõrgus järsult langema ning mõnes piirkonnas katkes veevarustus täielikult.
Probleemid venisid mitme tunni pikkuseks, puudutades eelkõige linna tihedalt asustatud piirkondi. Kuigi 1. jaanuari hommikuks õnnestus veevarustus taastada, näitas olukord ilmekalt, kui haavatav võib süsteem olla tippkoormuse hetkel. Mõnes pealinna piirkonnas esines veega probleeme ka järgnevatel päevadel.
Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kristjan Truu märgib juhtunut hinnates, et kuigi konkreetne veekatkestus oli oma tehnilistelt põhjustelt ja ka mõjutatud elanike arvu poolest erandlik, ei saa seda käsitleda üksnes üksikjuhtumina. Ta viitab, et veekatkestusi, joogivee kvaliteedinõuete ületamisi ja muid häiringuid on esinenud teistelgi vee-ettevõtetel. Tema sõnul tähendavad muutunud julgeolekuolukord, äärmuslike ilmaolude sagenemine ja taristu vananemine seda, et sarnaste häiringute risk pigem laieneb ja süveneb.
„Seda juhtumit tuleb vaadelda hoiatusmärgina, mis osutab vajadusele tugevdada veevarustuse toimepidevust kogu riigis,“ rõhutab ta.
AS-i Tallinna Vesi esindaja Kristiina Tamberg rõhutab, et 31. detsembril ei katkenud veevarustus Tallinnas täielikult mitte hetkekski. Tema sõnul oli tegemist madalamast veesurvest tingitud veevarustuse häiretega.
Tamberg toob välja, et aastavahetusel tekkinud eriliselt intensiivne nõeljää esinemine on erakorraline loodusjõud ja esines sellisel määral Ülemiste järvel 50 aastat tagasi. Ta rõhutab, et antud juhtumi puhul ei jõudnud olukord siiski ülelinnalise veekatkestuseni, vaid piirdus väiksema veesurvega veesüsteemis, mis mõjutas osasid tarbijaid.
Tema sõnul töötas aastavahetuse ööl ettevõtte kriisimeeskonnas üle 40 inimese, kelle ülesandeks oli kriis võimalikult kiiresti ületada ja tavapärane veevarustus taastada.
Kommenteerides ennetavaid meetmeid, rõhutab Tamberg: ilmastikuolude kujunemist nii erakordseks ei olnud võimalik ette näha.
„ Seda on kinnitanud ka teadlased ja looduseksperdid, kellelt oleme arvamust küsinud ja kes on oma kommentaare jaganud ka meedias,“ märgib ta. „Vabandame tarbijate ees aastavahetusel tekkinud ebamugavuste pärast ja teeme kindlasti juhtunu kohta põhjaliku analüüsi koos ennetusmeetmete tugevdamisega tulevikuks.“
Rääkides elutähtsatest asutustest, rõhutab ta: intsidendi ajal oli haiglatele veevarustus tagatud, nendega hoiti eraldi kontakti ja igale asutusele leiti sobiv lahendus.
Tamberg märgib, et ettevõte ei saa anda tulevikuks absoluutseid garantiisid, kuid analüüsib toimunut põhjalikult.
„Teeme järeldused lähima kuu jooksul ja hindame, kuidas olla sarnasteks harvadeks olukordadeks veelgi paremini valmis,“ rõhutab ta.
Mis puudutab hüvitisi, täpsustab Tamberg, et kui lepingulistel klientidel on tekkinud tõendatud kahju väiksema veesurve tõttu ööl vastu 31. detsembrit, on Tallinna Vesi kindlasti valmis võtma selle eest vastutuse ja palub neil klientidel ettevõttega ühendust võtta. Loe pikemalt siit
Veel samal teemal
