Kaamerad töökohal – kus jookseb piir turvalisuse ja privaatsuse vahel
Videovalve kasutamine töökohal on teema, mis kerkib nõustamisliinil regulaarselt esile. Töötajad küsivad õigustatult, kas ja millistel tingimustel on tööandjal lubatud kaamerate abil tööprotsessi jälgida.
Foto: Reddit
Allikas: Tööinsektsioon
Lühike vastus on, et videovalve on lubatud ainult väga kindlatel ja selgelt põhjendatud tingimustel.
Tööandja vastutus
Tööandja on üldjuhul isikuandmete töötleja. See tähendab, et videovalve kasutamine peab olema seaduslik, õiglane ja eesmärgipärane.
Varjatud jälgimine ei ole lubatud. Töötajal peab olema selge teadmine:
et kaameraid kasutatakse,
kus need paiknevad,
mis on nende kasutamise eesmärk.
Kui kaamera vaatevälja jääb töötaja, keda on võimalik otseselt või kaudselt tuvastada, on tegemist isikuandmete töötlemisega. Sellisel juhul peab tööandja olema eelnevalt:
hinnanud ja dokumenteerinud oma õigustatud huvi,
määranud kindlaks andmete töötlemise ja säilitamise tingimused,
teavitanud töötajaid arusaadaval ja läbipaistval viisil.
Lubatud eesmärgid
Kaameraid võib kasutada:
isikute ja vara kaitseks,
turvariskide ennetamiseks, näiteks varguste või vandalismi vältimiseks.
Keelatud kasutusviisid
Kaameraid ei tohi kasutada:
töötajate pidevaks jälgimiseks kogu tööaja vältel,
töösoorituse või tootlikkuse mõõtmiseks,
vigade otsimiseks või töötajate kontrollimiseks,
distsiplineerimise või surve avaldamise eesmärgil,
salvestiste jagamiseks kolleegide või kolmandate isikutega.
Näide praktikast
Töötaja töötab kaubandusettevõttes, kus on paigaldatud kaamerad. Kuigi töötajat on kaamerate olemasolust teavitatud, ei ole talle selgitatud nende täpseid kasutamise eesmärke ega võimaldatud tutvuda vastavate dokumentidega.
Aja jooksul selgub, et kaameraid kasutatakse mitte niivõrd varguste ennetamiseks, vaid töötajate kontrollimiseks. Jälgitakse puhkeruumis viibimist ning isegi tualeti kasutamist. Juhataja vaatab kaamerapilti kodust või mobiiltelefonist, salvestab videoid ning jagab neid töötajate omavahelistes vestlustes, kus osalevad ka kõrvalised isikud.
Sellise praktika tulemusena on töötaja vaimne tervis oluliselt halvenenud, avaldudes ärevuse ja paanikahoogudena.
Kirjeldatud tegevus ei ole seaduslik ega inimlik.
Turvalisuse tagamine ei tohi toimuda töötaja põhiõiguste ja vaimse heaolu arvelt. Videovalve ei ole juhtimis- ega kontrollivahend, vaid erandlik meede konkreetse ja põhjendatud turvariski maandamiseks.
Teadlikkus aitab ennast kaitsta. Küsimuste või kahtluste korral tasub pöörduda nõustaja või Andmekaitse Inspektsiooni poole.
