Karevi Mesi puude raskusastme tuvastamise lugu: vaided ja kohtumenetlused
Jagame Karevi Mesi kogemust puude raskusastme tuvastamise vaide- ja kohtumenetluses. Loodame, et see innustab teisi oma õiguste eest seisma ning näitab, et vaide- ja kohtumenetlus võivad anda soovitud tulemuse ilma lisakuludeta.
Foto: Eesti Puuetega Inimeste Koda
Allikas: (Eesti Puuetega Inimeste Koda)
Karevi tervislik seisund ja esialgne puude määramine
Karevil on 1992. aastal toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel seljaajuvigastus, mille tõttu esineb nelja jäseme halvatus.
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) on varasemalt tuvastanud läbivalt sügava puude raskusastme liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega ning Eesti Töötukassa puuduliku töövõime.
Muutused puude raskusastme tuvastamises
Alates 2021. aastast ei tuvastatud enam sügavat puuet, hoolimata Karevi korduvatest taotlustest ja vaidedest.
2024. aastal tuvastati taas raske puude raskusaste, mille Karevi vaidlustas.
Vaie jäeti rahuldamata, mistõttu Karevi pöördus halduskohtusse.
Kohtumenetluse käigus SKA vaatas oma otsuse üle ja määras Karevile taas sügava puude raskusastme. Kuna Karevi saavutas soovitud tulemuse, lõpetati kohtumenetlus.
Tagasiulatuv tuvastamine ja toetuste hüvitamine
Pärast kohtumenetluse lõppu taotles Karevi sügava puude raskusastme määramist tagasiulatuvalt alates 2021. aastast kuni viimase raske puude perioodi lõpuni ning toetuste vahe hüvitamist.
SKA rahuldas taotluse.
Õigusabi ja tugi
2024. aasta asjaajamiste käigus pöördus Karevi Sven Kõllametsa poole, kes aitas otsuseid vaidlustada, ning EPIKoja juristi Kristi Rekandi poole, kes pakkus edasist õigusabi. Kõik menetlused ja õigusabi olid Karevi jaoks tasuta.
Tähelepanekud ja soovitused
Inimesi julgustatakse oma õiguste eest seisma vaide- ja kohtumenetluses. Kui vaiet ei esitata, eeldab otsuse tegija, et ollakse rahul.
Vaide esitamine aitab koguda statistikat ja tuua esile süsteemseid kitsaskohti.
Sotsiaaltoetuste vaidlustes ei too kohtusse pöördumine kaasa lisakulusid – riigiasutusi esindavad nende enda juristid.
Ka mitterahuldav otsus võib anda õigusselguse ja õigusrahu.
Kohtusse pöördumiseks ei ole vaja õigusalast haridust – piisab selgest faktide kirjeldusest. Soovitav on siiski spetsialisti abi.
Kohtunikud on üldjuhul mõistvad ja tihti määratakse kirjalik menetlus, mis ei nõua istungil osalemist.
Kui tekib kahtlus, kas vaielda või mitte, tuleks kuulata oma sisetunnet ja vajadusel arutada olukorda lähedastega.
Tasuta nõustamine
Sotsiaalõiguse vaidlustes saab pöörduda EPIKoja juristi Kristi Rekandi poole:
Telefon: 6715909
E-post: kristi.rekand@epikoda.ee
Nõustamine on tasuta.
Loe rohkem
Karevi lugu saab lugeda pikemalt siit
Link artiklile
