Kas haigused takistavad elukindlustuse saamist? Levinud müüt, mis ei pea paika
Sageli arvatakse, et elukindlustus on mõeldud vaid täiesti tervetele inimestele ning et tervisemuredega – olgu selleks kõrge vererõhk, astma, diabeet või isegi vähk – pole mõtet kindlustust taotleda. Tegelikult on see levinud väärarusaam. Haigused ei tähenda automaatselt elukindlustuskaitse puudumist. Tänapäeva kindlustusandjad hindavad riske personaalselt, lähtudes inimese tegelikust terviseseisundist ja ravitulemustest.
Foto: Medicum
Allikas: Seb.ee
Kuidas toimub elukindlustuse taotlemine?
Pärast soovi avaldamist küsitakse inimeselt esmalt mõningaid tervisega seotud küsimusi. Kui tervis on heas seisus ja kindlustussumma ei ole väga suur, võibki sellest piisata. Tervisemurede korral täidetakse põhjalikum terviseküsimustik ning riskihindaja analüüsib haiguslugu, et arvutada välja personaalne kindlustusmakse.
Keerulisema terviseajaloo puhul vaadatakse üle haiguslugu ja hinnatakse, kas ning millistel tingimustel lepingut sõlmida saab. Otsuse kujundamisel arvestatakse näiteks haiguse raskusastet, ravi tulemuslikkust ja võimalikke tüsistusi.
Kroonilised haigused ei ole automaatne takistus
Mitmed kroonilised haigused on raviga hästi kontrollitavad ja seetõttu ei ole need enamasti elukindlustuse saamisel takistuseks.
Kõrge vererõhk, astma ja diabeet.
Need on üsna tavalised diagnoosid, mis ei välista kindlustuskaitset, kui terviseseisund on stabiilne ja jälgimisel. Oluline on raviarsti juhiseid järgida ja hoida oma tervis kontrolli all.
Vähk.
Ka pahaloomulise kasvaja diagnoos ei tähenda automaatselt elukindlustusest loobumist. Kui ravi on olnud edukas ja soovitav ajavahemik ravist möödunud, saab sageli kindlustuslepingut siiski sõlmida.
Puue või vähenenud töövõime.
Needki ei tähenda tingimata kindlustuskaitse puudumist. Kõik sõltub individuaalsest terviseseisundist ja muudest riskiteguritest.
Oluline on arvestada, et teatud diagnooside puhul võib kindlustusmakse olla kõrgem kui täiesti tervel inimesel. See aga ei tähenda, et kindlustust ei saaks üldse.
Millal võidakse lepingust keelduda?
Elukindlustuslepingust keeldutakse harva. Reeglina juhtub see siis, kui inimesel esineb mitu rasket või halvasti ravile alluvat kroonilist haigust, mis on organismi juba märkimisväärselt kahjustanud. Enamikul taotlejatest on siiski võimalik sobiv kaitse leida.
Millal elukindlustuse peale mõelda?
Kõige parem aeg elukindlustust sõlmida on siis, kui tervis on hea. Kuid ka hiljem ei tasu alla anda – enamasti on lahendus olemas. Oluline on olla avatud, aus ja valmis vajadusel täiendavat infot jagama.
Soovi korral uuri lähemalt
Kui soovid teada, kas sinu terviseseisund võimaldab elukindlustuse sõlmimist, tasub võtta ühendust kindlustusandjaga. Riskihindaja aitab täpselt välja selgitada, millistel tingimustel on kaitse võimalik ning mis seda mõjutada võib.
Veel samal teemal