Kas ja kuidas mõjutab töötuna rasedaks jäämine emapuhkust ja vanemahüvitist?
Rasedaks jäämine võib tulla ootamatult ning tekitada küsimusi, kuidas mõjutab töökoha puudumine tulevase ema õigusi ja toetusi. Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste teenuse juht Kadri Kaabel selgitab, kuidas on reguleeritud emapuhkus ja vanemahüvitis olukorras, kus lapseootel naine on töötuna arvel või töölt lahkunud enne sünnitust.
Loo Autor: Kadri Kaabel
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Kuidas erineb töötava ja töötu ema olukord enne lapse sündi?
Töötaval emal, kellel on kehtiv töösuhe ja tööandja kaudu ravikindlustus, on õigus 100 kalendripäeva pikkusele ema vanemahüvitisele. Seda võib alustada kuni 70 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega. Ema vanemahüvitist makstakse emapuhkusel oldud aja eest, millele järgneb õigus 475 päeva pikkusele jagatavale vanemahüvitisele.
Kui emal enne lapse sündi töösuhe puudub, on tal õigus ema vanemahüvitisele 30 päeva alates lapse sünnist. Seejärel saab ta koos teise lapsevanemaga kasutada 515 päeva jagatavat vanemahüvitist.
Foto: Sotsiaalkindlustusamet
Kas töötuna rasedaks jäämine tähendab, et emapuhkusele minna ei saa?
Kui emal puudub kehtiv töösuhe enne lapse sündi ehk tal ei ole tööandjat, siis ei ole tal vajadust emapuhkusele. Kui ema on rasedaks jäädes olnud töötu, kuid enne lapse sündi on tal olemas töölepinguline tööandja, siis tekib tal õigus ka emapuhkusele.
Kuidas kujuneb vanemahüvitise suurus?
Hüvitise arvutamisel võetakse aluseks sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis on teenitud 12 kuu jooksul enne rasedust.
Vanemahüvitise suurus arvutatakse vastavalt arvestusperioodil teenitud tulule. Kui arvestusperioodil tulu ei teenitud, on vanemahüvitise suurus võrdne lapse sünnile eelnenud aastal kehtinud alampalgaga. 2025. aastal sündinud lapse puhul 820 eurot kuus.
Kui selle aja jooksul teeniti tulu, siis ei saa vanemahüvitise suurus olla väiksem kui lapse sünni aastal kehtiv alampalga määr, mis on 2025. aastal 886 eurot.
Töötuna oldud perioodi vanemahüvitise arvutamisel maha ei arvestata, küll aga võetakse maha see periood, mil on oldud haigus- või hoolduslehel.
Kas vanemahüvitis tagab ka ravikindlustuse?
Jah, jagatava vanemahüvitise saajale on tagatud riigipoolne ravikindlustus kogu hüvitise maksmise ajal ja veel edasi kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Kas ja millal võib tööle naasta, kui soovitakse vanemahüvitist edasi saada?
Tööle naasmisel takistusi ei ole. Jagatavat vanemahüvitist võib saada samal ajal tööl käimisega. Alates 1. jaanuarist 2026 kaob ka tulu teenimise piirang, mis tähendab, et teenida võib mis tahes suuruses tulu, ilma et vanemahüvitise väljamakset vähendataks.
Vanemahüvitise päevi saab kasutada paindlikult kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni kas järjestikku või vastavalt pere vajadustele.
Loe vanemahüvitise kohta põhjalikumalt.
Veel samal teemal