Kas mängud arendavad või raiskavad aega?
Videomängud on paljude noorte igapäevaelu loomulik osa. Ometi kuuleb nende kohta sageli üht ja sama süüdistust: mängud raiskavad aega. Täiskasvanute jaoks tundub tundide viisi ekraani vaatamine mõttetu, isegi kahjulik. Aga kas see on kogu tõde?
Foto: Digigeenius
Mängud, mis panevad aju tööle
Üks levinumaid argumente mängude kasuks on see, et need arendavad erinevaid oskusi. Paljud mängud nõuavad kiiret reaktsiooni, probleemilahendust ja strateegilist mõtlemist. Mitmikmängud õpetavad koostööd ja suhtlemist – ilma meeskonnata ei ole edu võimalik.
Õppimine ilma, et ise märkaksid
Paljud mängud õpetavad mängijat märkamatult. Ajaloolise taustaga mängud äratavad huvi mineviku vastu, keelemängud aitavad võõrkeelt harjutada ning loogikamängud arendavad mõtlemist. Mõnikord õpitakse mängides rohkem kui sunniviisil õppides.
Kui „üks mäng veel“ muutub probleemiks
Samas ei saa eitada, et mängud võivad ka aega raisata. Kui koolitööd, uni ja suhted jäävad tagaplaanile, muutub mängimine probleemiks. Liigne mängimine võib põhjustada väsimust ja keskendumisraskusi.
Asi pole mängudes, vaid valikutes
Kõik mängud ei arenda võrdselt. Oluline on, mida mängitakse ja kui palju. Sama tähtis on mängija enda vastutus – kas mäng on teadlik puhkus või põgenemine kohustuste eest.
Tasakaal otsustab kõik
Mängud ei ole iseenesest ei head ega halvad. Mõõdukalt mängides võivad need arendada ja lõõgastada, kuid liialdades muutuvad ajaraiskamiseks. Nagu paljude asjade puhul elus, on võtmesõnaks tasakaal.
