Kes maksab töötasu, kui juhatuse liige sureb?
Töötaja küsib: Ettevõttel oli ainult üks juhatuse liige ja ainuosanik, kes suri kaks kuud tagasi. Äriühingu tegevus on sisuliselt seiskunud, kolmele töötajale keegi tööd ei anna ning iseseisvalt me volituste puudumise tõttu midagi teha ei saa. Töötamise registris on meil kõigil kehtiv töölepingu kanne. Mis saab edasi?
Foto: Tööinspektsioon
Allikas: Tööinsektsioon
Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Kui juhatuse liige sureb ja ta on juriidilise isiku ainuomanik, siis kuulub see isiku pärandvara hulka. Seega töötaja vaates ei muutu tööandja osas midagi, kuivõrd tööandjaks on juriidiline isik. Juhatuse liikme surmaga vahetub vaid ettevõtte omanik/juhatuse liige.
Kuna tööandja ettevõte kui selline ei kao, siis saavad ettevõtte töötajad tegutseda edasi oma volituste piires ning täita neile seatud tööülesandeid.
Tööandjal (juriidilisel isikul) on kohustus kindlustada töötajale kokkulepitud töö kokkulepitud aja jooksul ja kokkulepitud töötasu. Kui tööandjal pole võimalik kokkulepitud tööd töö tegemiseks valmis olevale töötajale anda, siis tuleb maksta selle aja eest töötajale keskmist töötasu.
Töötajatel on võimalus pöörduda notari poole, et saada informatsiooni võimaliku pärija kohta ning kui see info on saadud, siis pöörduda juba tema poole, et saada teavet ettevõtte tuleviku kohta. Võimalus on ka oodata kuni pärand avaneb, et saada seejärel selgust, kas ja kes ettevõtte tegevuse üle võtab.
Kuna tööd ei ole ning töösuhe on juriidilise isikuga, siis on võimalik ka tööleping erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 91 lg 2 alusel seoses tööandjapoolse rikkumisega, mis seisneb töölepingu täitmisest keeldumises ja töö mittevõimaldamises, saates vastavasisulise ülesütlemisavalduse ettevõtte ametlikule ehk Äriregistris näidatud aadressile.
Kui ülesütlemisavaldus on ettevõttesse kohale toimetatud ning see on tulevikus vajadusel tõendatav, siis saab töötaja pöörduda töövaidluskomisjoni, nõudes töösuhte lõppemise tuvastamist ja töötamise registri kande muutmist töövaidluskomisjoni otsuse alusel. Kui töövaidluskomisjon on teinud asjas otsuse, siis saab töövaidluskomisjon ise kandemuudatused teha jõustunud otsuse alusel.
Kui töötaja ei ole saanud viimast töötasu või muud rahalist hüvitist, näiteks puhkusehüvitist, kuulub see samuti töövaidluste alla. Ka sellise olukorra lahendamiseks peab töötaja esitama töövaidluskomisjonile individuaalse avalduse. Seda nõuet saab esitada samas töövaidlusasjas koos töösuhte lõppemise tuvastamise ning töötamise registri kande muutmise nõuetega.
