Kooskõlastusringile läheb reform, mis seob tervise- ja sotsiaalabi inimese jaoks ühtseks tervikuks

Praegu on abi inimese jaoks sageli killustatud. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused toimivad eraldi, info paikneb eri kohtades ning keerulisema abivajadusega inimene peab suutma orienteeruda erinevate teenuste, hindamiste ja taotluste vahel. See tähendab, et vajalik abi võib jääda hiljaks, teenused üksteist dubleerida või jääb abi üldse saamata, kui inimene ei jaksa või ei suuda end keerukast süsteemist läbi murda.  

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on reformi eesmärk, et tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem vaataks inimest kui tervikut.  

"Kui inimesel on korraga mitu tervisemuret ja ka sotsiaalsed raskused, siis ei tohi ta jääda üksi eri süsteemide vahele teed otsima. Reformiga loome olukorra, kus tervise- ja sotsiaalvaldkonna tugisüsteemid suhtlevad ja toimivad inimese jaoks koos. Tema vajadusi märgataks varem ning vajalik tugi jõuaks temani õigel ajal. Selle tulemusena saavad inimesed paremini iseseisvalt või abiga toime tulla, elada kauem ja tervemana oma kodus," ütles Joller. 

Esmajärjekorras puudutavad muudatused neid, kes vajavad rehabilitatsiooniteenuseid   (näiteks psühholoogi, logopeedi, füsioterapeuti vm). Sellised inimesi on Eestis umbes 10 000. Teiseks inimesi, kellel on neli või enam kroonilist haigust, sest tihti kaasnevad siis ka sotsiaalsed probleemid – näiteks inimene elab üksi, tal puudub tugivõrgustik ning on raskused liikumisega. Suure ja mitmekülgse abivajadusega inimesi on Eestis umbes 80 000, neist 80 protsenti enam kui 65-aastased.  

Reformiga luuakse maakondade põhised heaolupiirkonnad ja igas piirkonnas moodustatakse TERVIK ehk tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koostöömudel, mis toob ühe laua taha haiglad, perearstiabi osutajad ja kohalikud omavalitsused.  

Inimese jaoks tähendab see, et tekib üks selgem abiteekond. Teda hakkab toetama vajaliku koolituse läbinud terviseteejuht, kes aitab hinnata vajadusi, koostab koos inimesega tegevuskava ehk heaoluplaani ning aitab vajalikud teenused ühtseks tervikuks siduda. Vajadusel aitab terviseteejuht korraldada eri spetsialistide vastuvõtte, toetab ravimite ja abivahendite hankimisel ning hoiab teenuste teekonda koos, et abi ei katkeks. Seejuures ei ole rehabilitatsiooniteenuste saamisel enam vajalik töövõime hindamine või puude tuvastamine, vaid lähtutakse inimese tegelikust abivajadusest. Tervishoiu- ja sotsiaaltöötajad saavad senisest lihtsamini omavahel suhelda ja märku anda inimestest, kes vajavad abi. 

Jolleri sõnul põhineb sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi lõimimise reform ligi kümme aastat kestnud ettevalmistusel. Ettepanekud tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koos tegutsemiseks ning inimkeskse abisüsteemi loomiseks on sõnastatud mitmetes riiklikes strateegiates. “Selle aja jooksul on tehtud analüüse, konsulteeritud ekspertidega, arvestatud rahvusvahelise kogemusega ning katsetatud erinevaid lahendusi pilootprojektides. Kooskõlastusringile saadetud eelnõud on järgmine samm, et liikuda üksikutelt katsetustelt püsiva ja süsteemsema lahenduseni,” lisas Joller. 

Plaani kohaselt moodustatakse TERVIKud 1. juulil 2027, terviseteejuhid alustavad tööd 1. septembril 2027.  

Uutel alustel rehabilitatsiooniteenus käivitub 1. oktoobril 2027. Jätkata saavad ka senised teenuseosutajad. Kui teenuseosutajal ei ole tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba, saab ta olla mõne tegevusloaga teenuseosutaja lepingupartner ja osutada partnerina kindlaks määratud osa teenusest.  See on üks võimalus ka senistele teenuseosutajatele, kes ei soovi uut tegevusluba taotleda. Seniste teenuseosutajate rahastamine, kes nõuetele ei vasta, lõpeb.   

Reform viiakse ellu samm-sammult ning kooskõlastusringil oodatakse partneritelt tagasisidet, et lõplik lahendus oleks võimalikult hästi läbi mõeldud ja inimeste vajadustele vastav.