Korrastatud on nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuseid osutavates asutustes
Sotsiaalministeerium lihtsustas ja ajakohastas elukeskkonna nõudeid hooldekodudes, varjupaikades, turvakodudes ning teistes sotsiaalteenuseid osutavates asutustes. Eesmärgiks oli, et teenuse kättesaadavus ja hind sellest tulenevalt ei muutuks.
Foto: Sotsiaalministeerium
Allikas: Sotsiaalministeerium
Ministeeriumi rahvatervishoiu osakonna juhataja Heli Laarmann selgitas, et nõuete korrastamine sai alguse rahvatervishoiu seaduse kaasajastamisel – selle rakendamiseks ehk seadusesätete täpsustamiseks ja kasutamiseks tuli uuendada kokku 23 erinevat määrust.
„Koostöös asjaosalistega koondasime viis varasemat määrust ühte, et jätta vähemalt 10 aastat tagasi kehtestatud nõuetest vaid tänapäeval vajalikud ja kohandada neid vastavalt praegustele oludele,“ ütles Heli Laarmann. „Seadsime eesmärgiks, et nõuete korrastamine tagaks ajakohased elamistingimused ja lihtsustaks igapäevaelu ilma, et sotsiaalteenuste kättesaadavus väheneks või need kallineksid.“
Ministeeriumi hooldekande osakonna juhataja Kersti Suun-Deket kinnitas, et nõuete korrastamise käigus alustatud arutelud teenuste väljavaadete üle jätkuvad järgmisel aastal.
„Peame oluliseks arutada edasi ja jõuda kokkuleppele, kuidas muuta sotsiaalteenused veelgi inimkesksemaks ja elamistingimusi neid osutavates asutustes üha paremaks. Näiteks vajab läbimõtlemist, mitu inimest võiks elada ühes hooldekodu magamistoas,“ sõnas Kersti Suun-Deket. „Seejuures peame jätkuvalt arvestama, et teenused ei saa muutuda vähem kättesaadavaks ega kallimaks.“
Korrastatud nõuded on kinnitatud määrusega „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“. See käsitleb nii üldnõudeid, mida tuleb järgida kõigis sotsiaalteenuseid osutavates asutustes, kui ka erinõudeid, mida peab silmas pidama mõnede sotsiaalteenuste osutamisel lastele ja täiskasvanutele. Kokkuvõttes:
Varasematest nõuetest jäävad kehtima vaid tänapäevased. Näiteks enam ei pea laste turvakodudes olema eraldi vastuvõtu- ja riietehoiuruumi, vaid ruumid peavad olema lastesõbralikud ja lapsi toetavad nagu koduski. Samuti ei pea nüüd ajama näpuga numbrilisi detailseid nõudeid valgusele, selle asemel peab valgustus vastama ruumi kasutusotstarbele.
Varasematele lisanduvad nõudeid, mis tagavad paremaid elamistingimusi ilma, et sotsiaalteenused muutuksid kättesaamatumaks või kallimaks. Näiteks sotsiaalteenuseid osutavate asutuse elanikud peavad saama suhelda lähedastega ning tervishoiutöötaja või muu spetsialistiga, samuti läbida esialgne arstlik läbivaatus või vajalikud terviseuuringud privaatselt. Lisaks saavad nad arvestada, et siseõhu temperatuuri tõusmisel üle 27ºC võetakse tarvitusele meetmed selle mõju vähendamiseks (lisaks konditsioneeridele näiteks ventilaatoreid, jahedat jooki, jahedaid kompresse).
Nõue tagada võimalus suhelda lähedaste, tervishoiutöötaja või muu spetsialistiga ja läbida vajalikud terviseuuringud privaatselt jõustub 1. septembril 2026. Ülejäänud määruse sätted jõustuvad 17. novembril 2025.
Täiendav info:
Sotsiaalteenused, mille elamistingimuste nõuded on lihtsustatud ja ajakohastatud: väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus; turvakoduteenus; suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus; asendushooldusteenus asendus- ja perekodus (edaspidi asendushooldusteenus); järelhooldusteenus; erihoolekandeteenused (sh kogukonnas elamise teenus, päeva- ja nädalahoiuteenus, ööpäevaringne erihooldusteenus); kinnise lasteasutuse teenus; eluruumi tagamise teenus; varjupaigateenus.
Eestis on üle 550 hoone, kus osalise ajaga või ööpäevaringselt elades saavad sotsiaalteenuseid ligi 35 000 inimest.
Määrust saab lugeda Riigi Teatajas ja seletuskirja sellel lingil.
Veel samal teemal