Kriisihooldusperede arv kahekordistus
Kui aasta alguses oli Eestis vaid kolm kriisihooldusperet, siis praeguseks on neid kokku juba kuus. Mullu sai kriisihooldusperedest abi 15 last. Tänavu augusti lõpuks oli abisaajaid juba 12, neist enamik imikud.

Suve lõpp tõi asendushoolduse valdkonda rõõmustava sõnumi: tegutsemist alustas kaks uut kriisihooldusperet, üks neist Lääne- ja teine Põhja-Eestis. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) otsib juurde veel vähemalt 12 kriisihooldusperet.
Kriisihoolduspere on kodune turvapaik lastele, kes peavad mingil põhjusel oma sünniperest lahkuma. Just nende perede juures saavad lapsed kogeda rahulikku peresarnast igapäevaelu, mis aitab neil paremini kriisiolukorrast läbi tulla. Selline keskkond on tähtis igas vanuses lastele, eriti aga imikutele ja väikelastele, kelle kõrval peab igal hetkel olema hooliv ja usaldusväärne täiskasvanu, aga ka teismelistele, kes vajavad mõistmist, aktsepteerimist ja stabiilset keskkonda.
Kriisihoolduspereks sobib inimene või pere, kellel on avatud meel ja süda, kelle jaoks on lapsed olulised ning kes soovib pakkuda tuge ja turvatunnet just siis, kui laps seda kõige enam vajab. Kriisihooldusperede eripära on see, et nad saavad tasu ka ooteajal ehk siis, kui last parajasti kodus ei ole. See annab võimaluse hoida paindlikku valmisolekut ja samal ajal elada oma tavapärast igapäevaelu.
„Lisandunud kriisihoolduspered on tõenduseks, et Eestis on hoolivaid inimesi, kes on valmis tegutsema. Meil on siiras lootus, et peagi astuvad olemasolevate kriisihooldusperede kõrvale järgmised, sest iga laps väärib turvalist kodu just kõige raskematel hetkedel,“ ütles SKA asendushoolduse huvikaitse peaspetsialist Raili Pütsepp.
Eelmisel, 2024. aastal aastal eraldati Eestis oma sünniperest 367 last; aasta varem oli eraldamisi 350. Eestis asuvad laste turvakodud Tallinnas, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel, Viljandis, Pärnus, Mustvee vallas, Jõgeva vallas, Hiiumaal, Saaremaal ja Haapsalus. Kriisihooldusperesid pole kaugeltki kõigis neis piirkondades ning näiteks Võrus perest eraldatud laps viiakse Tartusse, kus ta on eemal oma tuttavast ümbrusest, sõpradest, lasteaiast või koolist ja huviringidest.
SKA perepõhise hoolduse peaspetsialist Eve Mänd toob välja, et Eestis on kriisihooldusperesid praegu ainult kolmes maakonnas – Harjumaal, Virumaal ja Läänemaal. Rõõmustav on aga see, et Tartus alustab sügisel uusi kasuvanemaid ette valmistav koolitusgrupp, kus osaleb kolm peret Lõuna-Eestist. See annab lootust, et piirkondlik katvus laieneb. „Kui eelmisel aastal sai kriisihooldusperedest abi 15 last, siis selle aasta augustikuu lõpu seisuga juba 12, kellest 7 on imikud ja ülejäänud väikelapsed,“ ütles ta ning lisas, et eesmärk on leida igale lapsele vajadusel kiiresti turvaline pere.
Kui soovid saada kriisihooldusperede kohta rohkem infot, siis uuri palun lisa: www.hoolduspere.ee.
Veel samal teemal











































































































































































































































































