KRISTI REKAND ⟩ Hirm ja ärevus, mille nimel? On lubamatu, et inimesele puude määraja vaevub otsust selgitama alles kohtusse kaevates
Statistika järgi on puuetega inimeste arv viimase kümne aasta jooksul vähenenud 145 000 inimeselt 101 017 inimesele, mis tähendab, et osakaal kogu elanikkonnast on langenud 11 protsendilt 7,4 protsendile. Tekib küsimus, kas sellel on mingid objektiivsed põhjused ning mida tähendavad puude tuvastamine ja vastav menetlus inimese jaoks igapäevaelus, kirjutab Eesti Puuetega Inimeste Koja jurist Kristi Rekand.
Foto: Postimees
Allikas: postimees
Olles töötanud enam kui 15 aastat sotsiaalõiguse valdkonnas juristina ja aidanud inimesi, kellel on puue (puue laiemas mõttes), realiseerida oma õigusi erinevates elulistes valdkondades, on tekkinud teadmine ja tunnetus sellest, mida inimesed vajavad ning kuidas ennast määratlevad.
Süsteemilt oodatakse stabiilsust, õigeaegset märkamist ja abi, eneseteostust ning võrdseid võimalusi ning asjaajamistes inimese arvamusega arvestamist, menetluse läbipaistvust ning otsuse puhul selgust ja arusaadavust inimese jaoks. Süsteemi muudatused on vajalikud siis, kui need muudavad inimeste elu paremaks ja aitavad inimestel senisest iseseisvamalt hakkama saada. Muudatused peavad olema inimestele, keda need puudutavad, selged, arusaadavad ja õigel ajal kommunikeeritud.
Puuetega inimeste arvu vähenemine on arusaamatu, arvestades elanikkonna vananemist ja vaimse tervise probleemide sagenemist. Eesti Puuetega Inimeste Koja juhtumite ja praktika alusel ning puuetega inimeste esindusorganisatsioonide esindajate ja ka teiste meie poole pöördunud puudega inimeste seisukoht on selge – ei mõisteta, kuidas, miks ja mille alusel neil puude raskusastet vähendatakse või puue üldse tuvastamata jäetakse. Loe pikemalt siit
