Kuidas hoida nägemist ja silmade tervist kaasaegses töökeskkonnas
Kaasaegne elu on üha enam seotud ekraanidega. Arvutid, tahvelarvutid, nutitelefonid, e‑raamatud ja muud digiseadmed on muutunud igapäevase töö ja vaba aja lahutamatuks osaks. Sellel arengul on aga ka oma varjupool – silmade ülekoormus, kuivus, väsimus ja nägemisteravuse langus. Silmade ergonoomika on valdkond, mis aitab neid probleeme ennetada ning toetada pikaajalist nägemistervist nii tööl kui ka kodus. Kui mainin silmade ergonoomikat töökeskkonna külastustel või ka tuttavatele, on esimene reaktsioon enamasti suured silmad, kerge imestus ja siiras küsimus: “Mis see veel on?” Kõik teavad, mis on ergonoomika – õige tooli kõrgus, käte asend, valgustus, töövõtted ja paljumuud kuid silmade ergonoomika kõlab esmapilgul kummalise, isegi veidi vastukarva mõttena. Tihti küsitakse, miks seda üldse vaja on, kas see pole lihtsalt järjekordne ajakulukas rumalus või mõttetu moevool.
Foto: Nägemisuuringud OÜ
Allikas: Proohtus.ee
Tegelikult on silmade ergonoomika üks olulisemaid, aga samas alahinnatumaid heaolu valdkondi. Me kasutame oma silmi tööl ja kodus rohkem kui mis tahes muud meelt – ekraanid, nutiseadmed, detailitöö, intensiivne keskendumine. Ometi kipume silmadest mõtlema alles siis, kui need on juba väsinud, kipitavad või nägemine hakkab uduseks minema.Just seepärast on silmade ergonoomika teema korraga nii uus, vajalik ja üllatav – ning alguses ka kahtlusi tekitav.
Annan siinkohal põhjaliku ülevaate silmade ergonoomikast, selgitades, miks see oluline on, millised ohutegurid silmi kõige enam koormavad ning milliste praktiliste võtetega saab igaüks oma silmade heaolu igapäevaselt parandada.
Mis on silmade ergonoomika?
Silmade ergonoomika tähendab töökeskkonna, töövahendite ja tööharjumuste kujundamist selliselt, et nägemisorgan oleks võimalikult vähe koormatud. Ergonoomika ei piirdu siin ainult õige tooli ja laua kõrgusega, vaid hõlmab kogu visuaalset keskkonda: valgustust, ekraanide asetust, töökaugusi, kontraste, töö‑ ja puhkeaega ning individuaalseid nägemisvajadusi.
Silm on väga täpne ja keerukas organ, mis ei ole mõeldud tundidepikkuseks lähitööks väikeste kontrastide ja fikseeritud vaatekaugusega. Kui silm peab pikka aega töötama ebasobivates tingimustes, tekivad väsimus ja funktsionaalsed häired, mis võivad aja jooksul viia püsivamate nägemisprobleemideni.
Digiseadmete ajastu ja silmade koormus
Varasematel kümnenditel vaevasid silmi peamiselt halb valgustus või intensiivne lugemine. Tänapäeval on suurimaks probleemiks nn ekraanitöö. Arvutiekraani kasutades tähendab pidevat:
pilgu fokuseerimist lähivahemaale;
väikeste detailide jälgimist;
kontrastide ja heleduste erinevuste töötlemist;
pilgutamise sageduse vähenemist.
Uuringud näitavad, et ekraanitööd tehes pilgutame kaks kuni kolm korda harvemini kui tavapärases olukorras. Selle tulemusel kuivab silmapind kiiremini, tekib ärritus, kipitus ja silmas „liivatera“ tunne. Koos sellega kaasnevad sageli ka peavalud, kaela‑ ja õlavöötme pinged ning keskendumisraskused. Loe pikemalt siit
Veel samal teemal
