Kuidas koguda tõendusmaterjali kogetud lähisuhtevägivalla kohta?

Mis on lähisuhtevägivald?

Miski ei õigusta vägivaldset käitumist sinu vastu! Kui lähedased on kasutanud sinu vastu vägivalda, saad abi ohvriabist, naiste tugikeskusest, politseist ja tervishoiuasutustest. Abi saamiseks pole tarvis tõendeid esitada. Aga politsei võimalused sind aidata võivad olla paremad, kui sul neid on. Allpool annangi sulle abistavaid juhtnööre, kuidas seda korrektselt teha.

Panen sulle südamele, et oleksid neid juhtnööre jälgides ettevaatlik, eriti kui elad sinu kallal vägivalda tarvitava inimesega koos või tal on muul viisil juurdepääs su kodule või veebikontodele, sealhulgas suhtlusvõrgustikele, terviseandmete keskkondadele ja pangateenustele.

Lähisuhtevägivald (öeldakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline, seksuaalne või majanduslik vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega lähisuhtes, sh suguluses. Siinkohal ei ole oluline, kas oled sinu suhtes vägivalda tarvitanud inimesega koos elanud või mitte. Lähisuhtevägivalla all võib kannatada iga inimene sõltumata soost, vanusest, rahvusest, rassist ja seksuaalsest orientatsioonist.

Minu vastu on tarvitatud lähisuhtevägivalda. Miks ma peaksin ise selle kohta tõendeid koguma?

Lähisuhtevägivallal võivad olla seda kogenu jaoks rängad tagajärjed kogu eluks ja selle tarvitamist ei õigusta miski. Seepärast on kõige olulisem, et lähisuhtevägivalda kogenuna saaksid sa vajalikku tuge. Samamoodi on aga oluline, et vägivalla tarvitamine sinu suhtes lõppeks ning vägivalda tarvitanu saaks vastutusele võetud. Selleks on vaja, et sinu suhtes tarvitatud vägivalla kohta oleks olemas piisavad tõendid.

Lähisuhtevägivalla eripära on, et see leiab tihti aset koduseinte vahel ning sellel ei pruugi olla muid tunnistajad peale toimepanija ja sinu enda. Seepärast on tihti just su enda kogutud materjal vägivalla kohta kõige parem või lausa ainuke tõend. Tõendusmaterjaliks, mis aitab politseil menetlust läbi viia, võib olla nii toimunu jäädvustamine foto-, video- või helisalvestisena, aga ka e-kirjad, sõnumid, toimunu kohta märkmete tegemine, toimunu tagajärgede fikseerimine arsti juures, sellest kellelegi kirjutamine või rääkimine. Nende tõendite korrektsest kogumisest on lähemalt juttu allpool.

Lähisuhtevägivalla korral on vägivalla tarvitaja ühtlasi sinu jaoks lähedane inimene. On täiesti mõistetav, et sa ei pruugi olla kohe valmis kogetud vägivalla tõttu politsei poole pöörduma. Siiski on oluline võimalusel koguda tõendusmaterjali juhuks, kui otsustad seda hiljem teha.

Lühidalt

Sul endal on kõige rohkem infot ja materjali selle kohta, mida oled kogenud. Selline materjal võib olla toimunu jäädvustamine foto-, video- või helisalvestisena, aga ka e-kirjad, sõnumid, toimunu kohta märkmete tegemine, toimunu tagajärgede fikseerimine arsti juures, sellest kellelegi kirjutamine või rääkimine.

Kui sulle tehakse liiga, pöördu abi saamiseks politseisse igal juhul – ka siis, kui sul ei ole toimunu kohta esitada ühtegi tõendit.

Kogu võimalusel tõendusmaterjali ka siis, kui sa ei ole praegu veel valmis politsei poole pöörduma.

Millega peaksin tõendusmaterjali kogudes arvestama?

Tõendusmaterjali kogumisel arvesta kindlasti, et see tegevus oleks sinu jaoks võimalikult turvaline! Tõendite kogumine lähisuhtevägivalla kohta ei ole kunagi täiesti ohutu. Mitte ükski tõend ei ole väärt seda, et paneksid end ohtu. Kogu seetõttu tõendusmaterjali ainult siis ning nii, et see ei ohustaks sind veelgi rohkem.

Mõtle hoolega läbi, kus sa kogutud tõendusmaterjali hoiad. Kui elad sinu suhtes vägivalda tarvitava inimesega koos või tal on muul viisil juurdepääs sinu kodule ja digivahenditele, ei ole kodu või digivahendid tõendusmaterjali hoidmiseks turvaline paik. Sellisel juhul püüa anda kogutud tõendusmaterjal hoiule mõnele usaldusväärsele perekonnaliikmele või sõbrale.

Kui hoiad tõendusmaterjali arvutis või telefonis, kaitse turvalise salasõnaga nii seadmeid kui ka konkreetset kohta (dokumentide kausta, e-posti, sotsiaalmeedia kontot või digitaalset pilve). Võimalusel hoia digitaalsel kujul tõendusmaterjali pilveteenuses, sellisel juhul jäävad dokumendid seadme hävimisel alles.

Arvesta alati ka võimalusega, et sinu suhtes vägivalda tarvitanu võib jälgida sinu nutiseadmeid ja tal on ligipääs su e-posti-, sotsiaalmeedia- vms kontodele. Võimalusel tasub seetõttu saata koopia kogutud tõendusmaterjalist ka mõnele usaldusväärsele pereliikmele või sõbrale.

Kaalu ka sinu suhtes vägivalda tarvitava inimese eest varjatud e-posti- või sotsiaalmeediaplatvormi konto loomist, mille kaudu turvaliselt suhelda ja kuhu tõendusmaterjali koguda.

Lühidalt

Kogu tõendusmaterjali ainult siis, kui saad seda teha turvaliselt.

Hoia kogutud tõendusmaterjali turvalises kohas.

Kaitse seadmetes hoitavat tõendusmaterjali salasõnaga.

Varunda pilveteenuses või saada koopia usaldusväärsele inimesele.

Loo võimalusel varjatud konto turvaliseks suhtluseks ja materjali kogumiseks.

Kogu materjali kõige kohta, mis sulle muret tekitab, aga tee seda korrastatult

Ära murra pead, kas üks või teine tegu on kuritegu, kas selle eest on põhjust karistada, kas sinu kogutud materjal on teo toimumise tõendamiseks piisav jne. Need on juristide ja menetlejate küsimused. Sina talleta võimalikult palju infot selle kohta, mis teise inimese käitumise juures sulle muret valmistab, las spetsialistid otsustavad, kas ja mida on võimalik kasutada.

Korrasta kogutud materjal kronoloogiliselt või muul viisil (päevik, failipealkirjades kuupäev jne). Kui ühe ja sama sündmuse kohta on mitu erinevat tõendit, seosta need omavahel (nt üks kaust). See aitab menetlejal toimunust parema ülevaate saada ning kasutada tõendeid ka ilma sinu täiendavate selgitusteta.

Lühidalt

Kogu tõendusmaterjali kõigi vägivallategude kohta, mille kohta saad.

Süstematiseeri materjal kronoloogiliselt või muul viisil.

Kuidas ja mida koguda?

Pea päevikut / tee märkmeid!

Tee jooksvalt märkmeid kõige kohta, mida sinu suhtes vägivalda tarvitav inimene sulle halba on teinud, ükskõik kui vähetähtis see toimumise hetkel ka ei tundu. Tee märkmeid kindlasti jooksvalt, sest tagantjärele ei tule kõik asjad nii täpselt meelde. Ole märkmetes võimalikult detailne ja märgi,

kes ja kelle (sinu, laste, lähedaste) suhtes vägivalda tarvitas?

mis juhtus? Lisa võimalusel ka olukorra ning enne ja pärast toimunu lühikirjeldus

millal juhtus (kuupäev ja kellaaeg)?

mitu korda juhtus ning kas on ka varem juhtunud (millal)?

kus juhtus?

kes pealt nägid/kuulsid või võisid pealt näha/kuulda ja kellele sa juhtunust rääkisid? Kui võimalik, märgi ka pealtnägijate/kuuljate kontaktid

kas õnnestus juhtunu jäädvustada (video, kõnesalvestus, sõnum, e-kiri vms)?

Pole vahet, kas teed märkmeid käsitsi või digitaalselt – peaasi, et toimepanija ei teaks nende olemasolust ega pääseks kogutud materjalile ligi.

Lühidalt

Pea päevikut.

Tee seda jooksvalt.

Püüa märkmed teha võimalikult põhjalikud (kuupäevad, kellaajad, koht, pealtnägijad jm).

Hoia päevikut turvalises kohas, vajadusel kodust eemal.

Võimalusel jäädvusta toimunu ja vigastused foto või videoga ning lisa märge ka päevikusse.

Otsi abi

Kui võimalik, teata juhtunust numbril 112. Kõne salvestus tõendab kaudselt vägivalla toimumist ning info edastamist, seetõttu püüa kõnet mitte katkestada, ka siis, kui sa vahepeal ei saa rääkida.

Kui sind jälitatakse ja helistamise ajal jälitaja lahkub, tasub ikkagi helistada – nii fikseeritakse juhtunu. Salvestatakse ka ohvriabi kriisitelefonil 116 006 tehtud kõned ja kui annad selleks nõusoleku, saab politsei neid kasutada tõendina. Koos muude tõenditega võivad sellised salvestused olla hiljem olulised lisatõendid sinu kaitseks.

Fikseeri vigastused perearsti juures või EMOs, seksuaalvägivalla korral seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses. Räägi arstile, mis juhtus ja palu info terviseportaali kirja panna (kui oled kindel, et toimepanija neile andmetele ligi ei pääse).

Räägi toimunust turvalistele isikutele. Ka see, mida teised sinult kuulsid, võib koos muude tõenditega hiljem oluliseks kujuneda, eriti kui rääkisid kohe pärast vägivalla kogemist.

Lühidalt

Ohu korral helista 112.

Fikseeri vigastused arsti juures või kriisiabikeskuses.

Räägi toimunust turvalistele isikutele.

Jäädvusta ise: pildista, filmi, salvesta

Vestluses osalejana on sul õigus vestlust salvestada ka ilma teisi teavitamata ja nõusolekut küsimata. Samas peaks salvestusel olema kuulda ka sinu enda hääl, vastasel juhul ei pruugi olla arusaadav, et tegemist on sinu osalusel toimunud vestlusega ning seda võib olla keeruline menetluses sinu kaitseks kasutada. Videokõnede puhul arvesta, et salvestamine võib teisele poolele nähtav olla. Salvestise avalik jagamine ilma teiste nõusolekuta pole lubatud. Oma turvalisuse ja õiguste kaitseks võid enda tarbeks tehtud salvestise erandina edastada kriminaalasja menetlejale või mõnele turvalisele isikule tingimusel, et ta seda avalikult ei levita. Sul ei ole õigust salvestada vestlust või muud tegevust, mille osaline sa ise ei ole.

Kui vägivalda või selle tagajärgi on võimalik jäädvustada fotol või videol, tee seda. Vigastusi pildistades või filmides tee seda nii, et näha oleks ka sinu nägu – see kinnitab, et tegemist on sinu vigastustega. Kui võimalik, saada foto või video usaldusväärsele isikule, lisades lühikese kirjelduse (millal ja kus juhtus). Väldi mitmekordset salvestamist ja ümbersalvestamist, et mitte kaotada algandmeid (nt pildistamise aeg). Salvestuse tegemise aeg on tõendina väga oluline.

Jäta alles ja säilita turvaliselt kõik sõnumid, e-kirjad ja kirjad, mis puudutavad vägivaldset käitumist; vajadusel tee ekraanipilt või pildista sõnumit teise seadmega (NB! Snapchat saadab vestluspartnerile teate, kui vestlusest on tehtud kuvatõmmis). Tee seda kiiresti, sest sõnumeid saab ka tagantjärgi kustutada. Jäädvustusel peab olema näha saatja ja saaja nimi, number ja meiliaadress ning saatmise kuupäev.

Sõnumeid saates jälgi ka ise, kuidas ja mida kirjutad. Hoidu emotsioonidest, ära kasuta solvavaid väljendeid, kirjuta nii lühidalt kui võimalik. Kaalu alati, kas üldse on vaja vastata ning millistele küsimustele vastad.

Kui sind häirib mingi tegevus (nt pidev helistamine, sõnumid, jälitamine), väljenda selgelt ka kirjalikult, et sa ei soovi seda. See aitab hiljem tõendada, et tegevus oli sulle vastumeelne ning oled seda tegijale selgelt väljendanud. Kui oled teada andnud, et tülitamist ei soovi, ole selles võimalikult järjepidev ning hoidu ka ise ühendust võtmast.

Hoia alles vägivallale viitavad asitõendid – verised või katki rebitud riided ja muud asjad. Kui muud võimalust pole, tee neist vähemalt pilt ja salvesta vastavalt juhistele.

Lühidalt

Oma telefonikõne või vestluse salvestamine enda tarbeks on lubatud, aga avalikult jagada seda ei või. Erandina võib salvestise edastada menetlejale või turvalisele isikule, kes seda ei levita.

Kui võimalik, jäädvusta vägivald või tagajärjed fotol või videol ja saada koos kirjeldusega turvalisele isikule.

Vigastusi pildistades või filmides jäägu nägu peale.

Jäädvusta sõnumid ja kirjad nii, et on näha saatja, saaja ja kuupäev.

Ole oma sõnumites tasakaalukas ja faktipõhine, ära vasta vajaduseta. Kui soovid tegevuse lõpetamist, väljenda seda kirjalikult.

Hoia alles vägivallajälgedega asjad või tee neist vähemalt pilt.

Kellele ma kogutud tõendid esitan?

Enda kogutud tõendusmaterjali saad esitada koos kuriteoteatega politseile.

Nõu materjalide kogumise kohta saad küsida ka naiste tugikeskustelt ja ohvriabilt.

Näiteid lähisuhtevägivalla kohta, mis on karistatav kui süütegu

Näidisloetelu (mitte ammendav) karistusseadustiku järgi:

raske tervisekahjustuse tekitamine; karistatav ka ettevaatamatusest (KarS §-d 118 ja 119)

teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine (KarS § 121)

ähvardamine tapmisega, tervisekahjustusega või olulises ulatuses vara rikkumise/hävitamisega, kui oli alust karta täideviimist (KarS § 120)

seksuaalne väärkohtlemine (KarS §-d 141–145¹)

kupeldamine (KarS § 133²)

seadusliku aluseta vabaduse võtmine (KarS § 136)

eluohtlikus seisundis olevale inimesele abi andmata jätmine (KarS § 124)

korduv või järjepidev kontakti otsimine, jälgimine vms tahtest sõltumatu eraellu sekkumine hirmutamise/alandamise vms eesmärgil või tagajärjega (KarS § 157³)

jälitustegevuseks seadusliku õiguseta jälgimine andmete kogumise eesmärgil (KarS § 137); nt sellise vestluse teadlik salvestamine, mille osaline Sa ise ei ole

kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumine, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või kui rikkumine on korduv (KarS § 331²)

lapsevanema teadev kõrvalehoidumine alaealisele või abi vajavale töövõimetule täisealisele lapsele väljamõistetud elatusraha maksmisest (KarS § 169)

Naiste tugikeskuste kontaktandmed

www.palunabi.ee/et/naiste-tugikeskused

Pöördu julgesti sotsiaalkindlustusameti ohvriabi poole

Ohvriabist toe saamiseks ei pea olema politseimenetlust ega kriminaalasja. Meie juurde võib pöörduda igaüks, kes on kogenud vägivalda. Me kuulame, pakume emotsionaalset ja praktilist tuge ning aitame vajadusel suhtlemisel teiste asutustega. Ohvriabi poole saab pöörduda ka anonüümselt – oluline on, et keegi ei jääks üksi. Kui vajad kohest nõu või tuge, helista 116 006 – ohvriabi kriisitelefon on valmis kuulama sind ööpäev läbi.

Juhend on koostatud Anne Klaari, Anne Halleri ja Hannaliisa Uusma koostöös.