Kuidas saab sotsiaaltöötaja toetada väärkohtlemist kogenud vanemaealist
Vanemaealiste väärkohtlemine on küllaltki varjatud ja alauuritud teema, mis nõuab sotsiaaltöötajalt enamat kui kiiret teenusele suunamist. Kuidas aitavad usalduslik suhe, järjepidev kontakt ja abivõimaluste selgitamine aitavad ohvrit päriselt toetada ning miks on võrgustikutöö, eetiline kaalutlemine ja eneserefleksioon eriti olulised?
Loo autor: Triin Voodla, MA
Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant-nooremteadur
Allikas: Sotsiaaltöö Ajakiri
Vanemaealiste väärkohtlemine on varjatud probleem, mida pole Eestis palju uuritud. Siiski on hakatud sellele üha enam tähelepanu pöörama ja inimesi teavitama, et väärkohtlemise juhtumeid avastada.
Vanemaealiste väärkohtlemise ennetamisel, tuvastamisel ja juhtumitega tegelemisel on väga oluline kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja tegevus. Teaduskirjanduse kohaselt saab ohvrit kõige tulemuslikult aidata, kujundades usalduslikke suhteid, suurendades teadlikkust olukorrast, hoides kontakti ning tutvustades abivõimalusi. Oluline on võrgustikutöö teiste valdkondade spetsialistidega.
Eestis sotsiaaltöötajatega korraldatud uuringust (2022)[1] aga selgus, et selliste lugudega tegeledes tuntakse survet hakata olukorda üksi ja võimalikult kiiresti lahendama, suunates asjaosalisi teenustele. Väärkohtlemise äratundmist ja abivõimaluste leidmist tutvustavate koolituste kõrval tuleks arendada sotsiaaltöötajate eetilise kaalutlemise ja eneserefleksioonioskust, õpetada suhetel põhineva sotsiaaltöö mudeli alusel töötamist ning kujundada jagatud otsustamisel ja koostööl põhinev sotsiaaltöö praktika. Loe pikemalt tai.ee
Veel samal teemal