Kus jookseb piir tervise ja ülekoormuse vahel?
Füüsiline trenn tähendab igasugust liikumist, mis paneb keha tööle, näiteks jooksmine, jõutreening, ujumine või pallimängud. Regulaarne liikumine on inimese tervisele väga oluline, kuid nagu igal asjal, on ka treeningul nii plusse kui miinuseid.
Foto: Tervis Pluss
Füüsilise trenni plussid
Üks suurimaid treeningu plusse on parem tervis. Regulaarne liikumine tugevdab südant, lihaseid ja luid ning aitab hoida kehakaalu kontrolli all. Füüsiline aktiivsus parandab ka vastupidavust ja painduvust, mistõttu on igapäevased tegevused lihtsamad.
Trenn mõjub hästi ka vaimsele tervisele. Liikumine vähendab stressi ja ärevust ning parandab meeleolu. Paljud inimesed tunnevad end pärast trenni rõõmsamana ja enesekindlamana. Lisaks aitab regulaarne liikumine paremini magada ja keskenduda.
Füüsiline treening õpetab ka distsipliini ja järjepidevust. Eesmärkide seadmine ja nende poole püüdlemine aitab arendada tahtejõudu ning enesekontrolli.
Füüsilise trenni miinused
Liigne või vale treening võib aga põhjustada vigastusi. Kui harjutusi tehakse valesti või ilma soojenduseta, võivad tekkida lihase- ja liigesevalud. Samuti võib ülepingutamine viia väsimuse ja motivatsiooni kadumiseni.
Mõnele inimesele võib trenn olla vaimselt raske, eriti kui võrreldakse end teistega. See võib tekitada pingeid või tunnet, et ei olda piisavalt hea. Erivajadustega inimestel võivad olla ka füüsilised piirangud, mis teevad teatud harjutused raskeks või võimatuks.
Lisaks nõuab regulaarne treenimine aega ja vahel ka raha, näiteks spordivarustuse või treeningsaali jaoks.
Füüsilisel treeningul on rohkem plusse kui miinuseid, kui seda tehakse mõistlikult ja vastavalt oma võimetele. Oluline on leida endale sobiv liikumisviis ja mitte sundida end üle piiri. Õigesti tehtud trenn toetab nii keha kui ka vaimu ning aitab elada tervemat ja tasakaalukamat elu.
