Kütusehinna vaidlused sagenevad: mida tarbija peab teadma?
Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus kütusemüüja küsib kassas tankuri näidatust kõrgemat hinda. Artiklis selgitame, millal hind loetakse siduvaks, miks kaupleja ei tohi seda ühepoolselt muuta ning mida tarbija saab teha, kui hinnavaidlus tekib.
Foto: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Tankimise alustamine = kokkulepe hinnas
Kütuse tankimine ei ole pelgalt tegevus, vaid lepinguline tehing. Tarbija nõustub tankuri ekraanil kuvatud hinnaga just tankimise alustamise hetkel. Sellega tekivad poolte vahel siduvad kohustused:
kütusemüüjal on õigus küsida tasu tankuri näidatud hinna alusel,
tarbijal on kohustus tasuda selle hinnaga.
Seetõttu ei ole kauplejal lubatud hinda hiljem ühepoolselt muuta – ei kallimaks ega odavamaks. Hind, mida tarbija tankimise ajal nägi, ongi lepingus kokkulepitud hind.
Hind peab olema üheselt selge
Tarbijakaitse reeglid näevad ette, et kauba või teenuse hind peab olema tarbijale üheselt mõistetav. Seda põhimõtet peab järgima ka kütusemüüja.
Ühepoolsed ja meelevaldsed hinnamuudatused ei ole lubatud, sest need rikuksid poolte vahel juba tekkinud kokkulepet.
Mida teha, kui hind kassas ei klapi?
Kui kassa küsib tankuri näidatust kõrgemat hinda, tasub toimetada järgmise loogika järgi:
Pöördu esmalt kaupleja poole.
Selgita olukorda ja viita, et tankuri hind oli lepinguliselt siduv.
Kui kokkulepet ei saavutata, esita avaldus tarbijavaidluste komisjonile.
Tarbijal on õigus vaidlustada hinnanõue, mis ei vasta lepingule.
Komisjon aitab olukorra ametlikult lahendada ja kontrollib, kas kaupleja on järginud seadust.
Veel samal teemal