Läbipõlemine ei ole isiksuse nõrkus, vaid töökeskkonna probleem
Läbipõlemist peetakse sageli inimese isiklikuks nõrkuseks, kuid tegelikkuses on põhjused enamasti seotud töökeskkonna korraldusega. Eestis maksti 2024. aastal läbipõlemise tõttu töövõimetushüvitisi ligi 845 000 euro ulatuses – üle kahe korra rohkem kui aasta varem. Suurim riskigrupp on 30–39-aastased, kuid läbipõlemine võib tabada igas vanuses töötajat.
Foto: Tööinspektsioon
Allikas: Tööinspektsioon
Peamised riskitegurid tööl
Läbipõlemist soodustavad olukorrad, kus töötaja:
on pideva ülekoormuse all
ei saa piisavalt kontrolli või õiglast kohtlemist
tegutseb ebamääraste tööülesannete keskel
ei saa vajalikku juhendamist
töötab väärtuste konfliktis ehk organisatsiooni ootused on vastuolus isiklike põhimõtetega
Läbipõlemise majanduslik mõju
Statistika näitab, et probleem on Eestis kiiresti kasvamas. Ainuüksi 2024. aastal maksti töövõimetushüvitisi läbipõlemise tõttu 844 870 euro ulatuses. Võrreldes 2023. aastaga on summa enam kui kahekordistunud.
See on selge märk, et läbipõlemise ennetamise ja lahendamisega peavad tõsiselt tegelema nii tööandjad kui ka töötajad.
Keda läbipõlemine kõige enam puudutab?
Läbipõlemine puudutab eelkõige tööealisi inimesi. Kõrgeim riskigrupp on 30–39-aastased, kuid vaimse tervise muresid esineb igas vanuses.
Abi on olemas
Kui märkad endas või kolleegis läbipõlemise märke, räägi juhiga, otsi tuge kolleegidelt ja vajadusel pöördu spetsialisti poole. Õigeaegne sekkumine aitab taastuda ja ennetada tõsisemaid tagajärgi.
