Uudislood

Laps vajab päris kodu, mitte turvakodu

Lapse perre võtmine – olgu hooldusperena või lapsendades – on sügavalt inimlik otsus. Tunnustame iga peret, kes sellele teele on asunud. Südame ja kodu avamine ei sünni kergelt ning pereks kasvamine toob lisaks rõõmule ka katsumusi. Tõsiasi, millega nii hooldus- kui ka lapsendajapereks hakates tuleb arvestada, on see, et sünniperest eraldatud lapsed on eranditult kõik traumakogemusega, ka kõige pisemad. Trauma ei pruugi avalduda kohe, vaid mõne aja möödudes, seda on kogenud ilmselt kõik, kelle peres kasvab teistest vanematest sündinud laps

Remi Gregori Sassi

10. november, 2025

Loo autor: Anu Järvepera.

Allikas: Sotsiaalkindkustusamet

Foto: Virgo Haan

Eesti Ekspressis 5. novembril 2025 ilmunud artiklit Ametnike käkk: lapsendajatele ei öeldud, et õdedel on isa, kes tahab neid ise kasvatada kommenteerib Sotsiaalkindlustusameti (SKA) perepõhise asendushoolduse juhtivspetsialist  Anu Järvepera.

Sotsiaalkindlustusametil ning kohalikul omavalitsusel on seadusest tulenev kohustus kaitsta laste ja perede privaatsust, mistõttu me ei saa avalikult kommenteerida kõiki Eesti Ekspressi artiklis puudutatud asjaolusid. Selgitame allpool aga lapsendamise protsessi ning osapoolte rolle selles. Mõistagi tuleb alustada sellest, et lapsendamine on emotsionaalselt erakordne olukord nii lastele kui ka peredele.

Millal last saab lapsendada?

Lapsendada saab last, kelle vanemad on surnud, kellelt on hooldusõigus täielikult ära võetud või kes on andnud lapsendamiseks nõusoleku. Sellistel juhtudel on laps lapsendamiseks vaba.

Õiguslik pool muudab lapsendamise teekonna teinekord keerukaks. Oluline on teada, et hooldusõiguse piiramine, peatamine või äravõtmine ei pruugi olla lõplik. Kui vanema olukord paraneb ja ta suudab lapse eest taas hoolitseda (ning seda kohtule ka tõendada), võib ta taotleda hooldusõiguse taastamist. Bioloogiliste vanemate õigusi ei tohi tahaplaanile jätta – mõnikord saabki vanem oma eluga taas mäele ja on jälle valmis oma last kasvatama. See ei toimu üleöö, kuid kuni lapsendamiseni peab see võimalus tal olemas olema.

Mis on lapsendamise puhul kelle pädevuses?

Kui laps on seaduse mõistes lapsendamiseks vaba, saab alustada ettevalmistustega ehk omavalitsus saab pöörduda lapsele sobiva pere leidmiseks SKA poole. SKA aitab omavalitsusel sobiva pere leida, kuid peredega lepinguid amet ei sõlmi. 

Omavalitsus (KOV) tegutseb lapse eestkostjana olukorras, kus lapse bioloogilised vanemad ei saa või ei tohi last kasvatada. KOV otsustab, kas hakata lapsele otsima hooldus- või lapsendajaperet, ning korraldab lapse suhtlemist tema bioloogiliste vanematega. Vajadusel võib KOV taotleda kohtult suhtlemise piiramist, kui see on lapsele kahjulik. Samuti esitab KOV kohtule taotlusi hooldusõiguse piiramise, peatamise või äravõtmise kohta.

Kohus otsustab, kas vanema hooldusõigust piirata, peatada, ära võtta või hiljem taastada. Samuti teeb kohus otsuse lapsendamise kohta – alles kohtuotsuse jõustumisel saab lapsest juriidiliselt lapsendajate laps.

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) teeb koostööd omavalitsustega, et leida lapsele sobiv pere. Amet hindab ja valmistab peresid ette hooldus- või lapsendamisrolliks ning pakub neile koostööpartnerite kaudu tugiteenuseid nii enne lapse perre tulekut kui ka pärast seda. SKA roll ei ole lepingute sõlmimine, vaid perede toetamine ja ettevalmistamine.

Sageli on lapsendamisel esimene samm hoolduspere

Kindlasti ei teeni lapse huve see, kui ta peab kogu lapsendamise ettevalmistuse aja turvakodus ootama, seda eriti olukorras, kus laps ja pere on emotsionaalselt teineteise jaoks valmis. Nii ongi tulevased lapsendajad sageli algul hoolduspereks, seda eriti vanemate laste puhul, et tekiks turvaline kiindumussuhe uue perega. See ei ole kiirustamine, vaid lapse emotsionaalse turvalisuse tagamine, samal ajal kui juriidilised küsimused liiguvad oma rada. See kokkukasvamise aeg on tähtis, et kõik osapooled näeksid: lapsendamine teenib lapse parimat huvi.

Kõiki neid nüansse selgitatakse tulevastele hooldus- ja lapsendajaperedele. Nendest räägivad nii perede hindajad kui ka tulevasi kasuvanemaid ette valmistavad koolitajad. Ometi ei ole ka parima ettevalmistuse järel kõik olukorrad etteaimatavad.

Kui laps on lõpuks lapsendatud, on pere juriidiliselt täieõiguslik – kõigi õiguste ja kohustustega nagu iga teinegi pere.  

Suhtluskord bioloogiliste vanematega lähtugu lapse huvidest 

Oluline on meeles pidada, et hooldusõiguse äravõtmine ei tähenda automaatselt, et lapse suhtlemine bioloogilise vanemaga on keelatud. Seda ka siis, kui laps on juba peres, kes võib kunagi soovida teda võimaluse avanedes lapsendada. 

Tihti aetakse segamini mõisted „suhtlusõigus” ja „suhtluskord”. Suhtlusõigus tähendab, et lapsel on õigus oma bioloogilise vanemaga suhelda ka siis, kui vanemal hooldusõigust enam ei ole. Kui suhtlus last kahjustab, määratakse omavalitsuse lastekaitsetöötaja või kohtu abil lapse huvidest lähtuv suhtluskord.

Riigi tugi lapsendajaperele

Lapsendada sooviva pere jaoks on see keeruline ja emotsionaalne aeg: ootused ja tegelikkus ei liigu alati koos. SKA on toeks, et pered saaksid süsteemist aru, teaksid oma õigusi ja valikuid ning ei jääks oma teekonnal üksi. Ja et esikohal oleks alati laste huvid. 

Paraku ka parim koolitus ei välista, et elu on keerulisem kui koolitusel kuuldu. Seetõttu pakume peredele enne ja pärast lapse perre tulekut riiklikult rahastatud tugiteenuseid.

Hooldus- ja lapsendajaperedele selgitatakse hindamise ning PRIDE-koolituse käigus mitmeid olulisi teemasid. Koolitusel räägitakse hoolduspere ja lapsendamise erinevusest, bioloogiliste vanemate õigustest enne lapsendamist ning lapse ja tema bioloogiliste vanemate suhtlusõigusega seotud küsimustest. Samuti käsitletakse võimalikke riskikohti ja tugiressursse ning rõhutatakse lapse päritolu ja identiteedi hoidmise ja toetamise tähtsust, sealhulgas pärast lapsendamist.