Uudislood

Libameditsiin toob surmasid, kahjustab majandust ja inimeste vahelisi suhteid

Ebaravi ei ole vaid tervisevaldkonna mure – see toob kaasa surmasid, otsest ja kaudset kahju majandusele ning lööb lõhed inimeste vahelistesse suhetesse, ütles sotsiaalminister Karmen Joller täna kogunenud ebaravi teemalisel ümarlaual. ibameditsiini ja tervisealase väärinfoga võitlemine on täna eeskätt Terviseameti ülesanne, kuid tegeliku mõju saavutamiseks peavad Jolleri sõnul seljad kokku panema paljud riigiasutused ja organisatsioonid – politseist perearstideni, lastekaitsest pensionäride ühenduseni. Täna Jolleri kutsel kogunenud organisatsioonide esindajad leppisid kokku, et ühiselt alustatakse hea tahte leppe ja tegevusplaani koostamisega.

Remi Gregori Sassi

07. oktoober, 2025

Foto: Sotsiaalkindlustusamet

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

„Lood ja näited on kurvad ja hirmutavad. On eakaid, kellel lapselapsed keelavad hooldekodus neile kirjutatud ravimeid võtta. Enda või lähedase vähki püütakse ravida alternatiivmeetoditega, mille tõttu tegelik ravi hilineb ja inimene sureb. Ema keeldub raskelt haige lapse ravist ja „ravib“ teda ise, mille tõttu laps saab eluaegsed tervisekahjustused. Need on päris juhtumid meie oma Eestist,“ kirjeldab Joller. „Libameditsiini ja soovitajad ei lähtu sellest, mis on haigele parim, vaid soovivad saada tulu, kasutades seejuures ära kõige haavatavamas olukorras inimesi.“

Jolleri sõnul ei tea me täna tegelikult, kui palju kahju libameditsiin meie ühiskonnas tekitab, kuid probleem on laienev ja seda kogu läänemaailmas.

„See ei ole ainult tervisevaldkonna mure – ravita jäävad või lausa kahjustavat ebaravi saavad inimesed jõuavad ikka ühel hetkel tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi, aga siis, kui aitamine on juba raskem,“ ütles Joller. „Me näeme, et libameditsiini viljelejatele on see sissetuleku allikas, millelt jäetakse maksud tasumata ehk tegemist on ebaseadusliku tuluga. Lõpetuseks on kaudselt tegemist ka julgeoleku küsimusega: näeme, et tihti tegelevad tõenduspõhise meditsiini ja arstide vastu usaldamatuse külvamiseha samad inimesed, keda näeme teistel teemadel Venemaa narratiive ja jutupunkte levitamas.“

Terviseameti peadirektori Birgit Lao sõnul on üheks probleemiks nii meditsiinitöötajad, kes oma tiitlit ära kasutades pakuvad patsientidele mitte-tõenduspõhist ravi – siin on seadusandlus järele tulemas ja Terviseametil suuremad võimalused sekkuda. Teine mure on nn tavainimestega, kes nimetavad ennast näiteks terapeudiks ja turundavad aktiivselt oma nõuandeid ja teenuseid, millel ei ole mingit teaduslikku alust.

„Täna saab sekkuda siis, kui midagi reaalselt tervist kahjustavat on juba juhtunud. Kuid me peaksime suutma paremini märgata ja ennetada. Libameditsiini lõksu sattunud inimesed tagantjärele ju oma tervist tagasi ei saa,“ nentis Lao.

Ümarlaual lepiti kokku, et alustatakse ühise hea tahte leppe koostamisega, kus lepitakse täpsemalt kokku ühises eesmärgis, iga organisatsiooni rollis ja tegevuste koordineerimises.

Ümarlaual osalesid Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Arstide Liidu, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Sotsiaalkindlustusameti, Ravimiameti, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Prokuratuuri, Eesti Pensionäride Ühenduse, Lastekaitse Liidu, Riigikantselei, Delfi Meedia, Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumi esindajad.