Uudislood

Maailma tervisepäeval pööratakse tähelepanu usaldusväärsele terviseinfole

  1. aprillil tähistatakse maailma tervisepäeva, mille tänavune teema on „Koos teaduspõhise tervise eest“. Fookuses on usaldusväärse terviseinfo tähtsus ajal, mil digikeskkonnas levib üha enam nii kontrollitud teavet kui ka eksitavat või väärat infot.

Remi Gregori Sassi

Foto: Terviseamet

Allikas: Terviseamet

Tervisealane info on inimestele praegu kättesaadavam kui kunagi varem, kuid selle kvaliteet on ebaühtlane. Seetõttu muutub järjest olulisemaks oskus eristada tõenduspõhist infot väidetest, millel puudub teaduslik alus või mille eesmärk on mõjutada inimesi emotsionaalselt.

Usaldusväärse terviseinfo hindamisel soovitatakse esmalt tähelepanu pöörata allikale. Oluline on teada, kes on info autor ning kas tema taust ja pädevus on kontrollitavad. Kõige usaldusväärsem teave pärineb tavaliselt tervisevaldkonna spetsialistidelt, teadusasutustelt ja tunnustatud organisatsioonidelt. Kui autor puudub või allikas jääb ebaselgeks, tuleks esitatud väidetesse suhtuda ettevaatlikult.

Samuti tuleks hinnata, kas sama infot kinnitavad ka teised eksperdid või usaldusväärsed organisatsioonid. Teaduspõhine terviseinfo ei tugine üksikutele arvamustele, vaid laiemale teadmiste ja uuringute baasile. Kahtlust võivad tekitada väited, mis mõjuvad skandaalselt, lubavad kiireid lahendusi või kutsuvad esile tugevaid emotsioone, kuid ei sisalda viiteid allikatele ega uuringutele.

Tähtis on kontrollida ka info ajakohasust. Kuna teadus areneb pidevalt, võivad tervisealased soovitused aja jooksul muutuda või täpsustuda. Seetõttu tasub jälgida, millal info on avaldatud, ning kas see toetub värskematele teadustöödele ja usaldusväärsetele allikatele.

Eksperdid rõhutavad, et terviseinfo hindamisel ei tohiks piirduda ainult pealkirja lugemisega. Sageli võib just pealkiri olla kõige üldistavam või eksitavam osa tekstist, mistõttu on vajalik tutvuda kogu sisuga.

Maailma tervisepäev tuletab sel aastal meelde, et teaduspõhine tervis ei sõltu üksnes tervishoiutöötajatest ja teadlastest, vaid ka inimeste endi oskusest teha teadlikke valikuid ning hinnata kriitiliselt neile kättesaadavat infot.