Uudislood

Maarja Krais-Leosk: mõni ebaõiglus on hiigelsuur, üleelusuurune

Elu on tõesti vahel ebaõiglane, aga mõni ebaõiglus on hiigelsuur, üleelusuurune ning see mõjub väga paljude inimeste turvatundele ja hoitusele halvavalt. Eriti neile, kelle haavatavus on juba niigi suur ja kelle jaoks erivajadusega mehe julm tapmine on enda või oma abivajava lähedase peale mõeldes teoks saanud õudusunenägu, kirjutab Maarja Krais-Leosk.

Remi Gregori Sassi

29. oktoober, 2025

Loo Autor: Maarja Krais-Leosk

Allikas: ERR.ee

Rene lugu peab panema kogu ühiskonna peeglisse vaatama. Toimunu on äratuskell ja palun ärme vajuta snooze-nuppu ega lükka ärkamise hetke edasi. Nagu Elis Kaurson, puudega lapse ema, kirjutas, siis Renele tehtu on peegel meile kõigile, mis näitab, et kusagil on liiga palju vaikust, liiga vähe õpetust, liiga vähe kuulamist ja liiga vähe armastust.

Teateid tegelikkusest

"Peksame su samasuguseks tauniks, nagu su värdjas õde!" Sellise lause lennutasid koolikaaslased möödaminnes 8. klassi poisile, kellel on keerulise puudega õde. Eestis. Praegu.

10-aastased poisid ratastoolis oleva halvatud noormehe näo ees rusikatega vehkimas. Eestis. Praegu.

Noorukid pimedat naist tänaval piiramas ja hirmutamas. Eestis. Praegu.

"Palju mendid teile maksid, et teid minu kõrvale tõmblema saatsid? Ma lähen mööda, ma ei taha siin istuda!" Sellise lausega kostitati peale tööpäeva ühistranspordiga koju sõitvat tahtele allumatute liigutustega meest. Eestis. Praegu.

"Lõi korduvalt taldrikuga vastu sõrmi; lõi diivanil istuvat last lahtise käega vastu nägu; võttis lapse pea söömise ajal haardesse, surus ta pea taha, lükkas jõuliselt sõrmed lapse suhu; tõukas lapse pesuruumis vastu seina; lükkas lapse koos tooliga pikali ja lõi käega vastu pead; lõi korduvalt lusika ja käega vastu lapse suud; surus tooli vastu kükitava lapse kaela; lõi lapsele taldrikuga vastu nägu; lõi last harjavarrega; lõi last plekk-karbiga vastu pead; teipis lapse käed kinni, pani suusamaski tagurpidi pähe, jättis ootama; pani lapse põlvili ogadega massaažimatile ja surus oma keharaskusega peale".

Need on vaid üksikud killud sellest, kuidas kohtlesid töötajad suure abivajadusega intellektipuudega lapsi Lille kodus. Karistuseks kuni 1,5-aastased tingimisi vangistused. Eestis. Praegu.

Hooldekodudes dementsete eakate inimeste seksuaalne ründamine, vägistamine. Ja vaikimine. Eestis. Praegu.

Minu sõbra poeg on kaelast allapoole halvatud ja liigub silmjuhitava ratastooliga, sh üksi ja kilomeetreid. Sõbral on vahel hirm, et keegi lükkab poja ratastooliga pikali ja jätab kraavi, teele, kuhu iganes. Olen küll öelnud, et ära muretse, aga tegelikult on nii, et see võibki juhtuda, sest kurjus ja puudeviha meie ümber eksisteerivad päriselt. Eestis. Praegu.

Intellektipuudega inimeste vastasest vägivallast. Suhkruglasuurita

Viimaste aastate jooksul on lisaks sellele, et täiskasvanud peksavad ja piinavad nõrgemas, tegelikult kõige nõrgemas seisus ehk enda eest mitte seista suutvaid inimesi, tulnud välja kohutavaid juhtumeid alaealiste kohta, kus vägivallatsemine, piinamine ja tapmine on reaalsus. See on õõvastav, hirmuäratav ja mõistusevastane.

Kõikvõimalikud uuringud näitavad, et puudega inimesed, eriti intellektipuudega inimesed, on vägivalla suhtes kõige kaitsetumad ning nad langevad ka kõige sagedamini vägivalla, alandamise, julma kohtlemise ohvriks. Esineb vaimset, füüsilist, seksuaalset ja majanduslikku vägivalda, mida põhjustavad nii tuttavad kui ka võõrad.

See on uskumatult julm päriselu. Me peaksime ühiskonnana kõige nõrgemate turvalisuse eest seisma, kuid oleme järjekordselt ja seekord väga julmalt läbi kukkunud, lati alt täiskiirusel läbi jooksnud.

Emad, isad ja laiem perering, õpetajad koolides ja lasteaedades, kõikvõimalikud spetsialistid ühel ja teisel tasandil, inimesed tänaval, kaubanduskeskuses ja mänguväljakul, kõik me peame lastele rääkima, kui rikas ja kirju meie ühiskond on, kui siin on meist erinevad inimesed, ja kuidas paljud neist saavad juba oma olemasoluga õpetada meile olema paremad, hoolivamad ja tänulikumad.

Peame sekkuma, selgitama ja olema eeskujuks, sh tiktokkerid ja suunamudijad. Ausalt, lõpetame ära selle "tauni" sõimusõnana kasutamise, sest see loob fooni, tausta ja annab lapsele, noorele signaali, et ongi ok sõimata ja kedagi tema erivajaduse tõttu endast madalamana näha ja kohelda.

Praegused lapsed ja noored on tulevased poliitikud, ametnikud, emad, isad ja kaaskodanikud ehk Eesti elu ja ühiskonna kujundajad, riigivalitsejad. Seetõttu olemegi Eesti Puuetega Inimeste Kojas teinud koolides tasuta külalistunde, mille raames puudega inimesed käivad laste ja noortega kohtumas. Mitte moraali lugemas, vaid lihtsalt inimeseks ja normaalseks kaaslaseks olemisest rääkimas. Peame leidma võimaluse tundidega jätkamiseks. Loe pikemalt Siit