Majanduskommentaar: mullu oli sooline palgalõhe aegade madalaim, kuid ebavõrdsuse vähenemine pole ühtlane
- aastal oli sooline palgalõhe Eestis läbi aegade madalaim (12,2%), jätkates pikaajalist langustrendi, kuid samas pole ebavõrdsuse vähenemine valdkondades ühtlane ning mõnes olulises sektoris olid arengud vastassuunalised.
Fotol: Age Viira
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna andmete nõuniku Age Viira sõnul on mitmes olulises sektoris juba mitmendat aastat näha palgalõhe vähenemist, mis viitab püsivatele positiivsetele struktuursetele muutustele. Nende hulka kuuluvad näiteks majutuse ja toitlustuse, hulgi- ja jaekaubanduse ning kunsti, kultuuri ja meelelahutuse sektor.
Info ja side tegevusalal, mis on pikalt olnud tegevusalana soolise palgalõhe tipus, on aastaga sooline palgalõhe vähenenud 24,4% 16,6%le. „Statistikaameti andmete põhjal ei saa täpselt määratleda muutuse põhjust, kuid tuleb tõdeda, et naiste osakaalu suurenemisse IT-sektoris on märkimisväärselt panustanud riik, tööandjad ja kolmas sektor.“ Tänaseks on naiste osakaal sektori töötajate seas kasvanud 20%-lt aastal 2018 kuni 28%-ni (2025. a andmed). „Lisaks ei saa välistada, et tööandjad on palkade läbipaistvuse direktiiviks valmistumiseks korrastanud palgasüsteeme, mis on kaasa toonud mõningase palgalõhe vähenemise,“ selgitas Viira.
„Samas on 2025. aastal negatiivse arenguna esile kerkinud selle suurenemine haridussektoris, mis on üks suurima naiste osakaaluga valdkondi, töötlevas tööstuses, mis on majanduse üks võtmeharudest ning avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse sektoris, mille roll on keskne riigi toimimise ja avalike teenuste tagamisel,“ lisas Viira.
Töötlev tööstus on suurima hõivatute arvuga tegevusala, koondades rohkem töötajaid kui ükski teine sektor ja olles Eesti meeste jaoks kõige olulisem tööandja. Sektor on meeste domineeritud (62% sektori töötajatest on mehed) ning sooline palgalõhe olnud läbi aastate keskmiselt kõrgem. Sooline palgalõhe suurenes ka tööstusvaldkonnas 1 protsendipunkti võrra 2025. aastal 21,4%ni.
Kõige suurem on naissoost töötajate arv haridussektoris. Haridussektoris tõusid 2025. aastal palgad keskmiselt 5,1%, mis on väiksem tõus riigi keskmise palgatõusuga võrreldes (5,6%). 2025. aastal ka soolise palgalõhe haridusvaldkonnas suurenes 14,9%-ni (2024. aastal oli 9,7%).
Viira sõnul on jätkuvalt naised ja mehed koondunud kindlatesse tegevusaladesse, mis tähendab, et naiste ja meeste erialane jagunemine tööturul pole muutunud ja sooline horisontaalne segregatsioon püsib. Peaaegu kaks kolmandikku (62%) naistest töötab 5 tegevusalas (haridus, hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont, töötlev tööstus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus) ning see osakaal pole aastate jooksul oluliselt muutunud. Meeste osakaal näiteks aga ehitusvaldkonnas on 92% ning veonduses ja laonduses 75%.
„Kuna 2025. aasta soolise palgalõhe vähenemist ei selgita naiste poolt domineeritud sektorite palgatõus, soolise segregatsiooni vähenemine ega ühtlane tegevusalade palgalõhede vähenemine, peavad seega soolise palgalõhe vähenemise taga olema muud põhjused,“ lausus Viira. Täpsemat analüüsi, sh kas tegemist on selgitamata palgalõhe ehk ebavõrdse kohtlemise vähenemisega tööturul, saab teha 2027. aasta töötasustruktuuri uuringu andmete põhjal.
Tuginedes 2025. aasta soolise palgalõhe näitajale (12,2%), langeb võrdse palga päev 2027. aastal 12. veebruarile, mis tähendab, et naised peavad sama aastase palgataseme saavutamiseks töötama 30 tööpäeva rohkem kui mehed, mis on kolm päeva vähem kui eelneval aastal.
