Margo Orupõld väärkohtlemine hooldussuhtes võib alata märkamatult
Hooldussuhe peaks tuginema usaldusel ja hoolimisel, kuid spetsialistide sõnul võib suur hoolduskoormus viia olukorrani, kus piir toetamise ja kahjustamise vahel hägustub. Teemat käsitleb värskes teavitusvideos ka Eesti Puuetega Inimeste Koda.
Videos „Väärkohtlemine hooldussuhetes“ juhitakse tähelepanu sellele, et väärkohtlemine ei puuduta üksnes institutsioone, vaid võib aset leida ka koduses keskkonnas – seal, kus hooldatakse eakat või erivajadusega lähedast.
Väärkohtlemisel on mitu vormi
Pärnu naiste tugikeskuse juhi Margo Orupõld sõnul võib väärkohtlemine avalduda erinevalt.
„Sageli mõeldakse väärkohtlemisest kui füüsilisest vägivallast, kuid tegelikkuses on vorme rohkem,“ selgitab ta videos.
Väärkohtlemine võib hõlmata:
füüsilist vägivalda,
emotsionaalset alandamist ja hirmutamist,
majanduslikku ärakasutamist,
hooletust ehk abivajaja põhivajaduste eiramist.
Ekspertide hinnangul võib probleem süveneda märkamatult, eriti olukorras, kus hooldaja kogeb pikaajalist stressi ja läbipõlemist.
Hooldaja kurnatus vajab tähelepanu
Eestis hooldavad paljud inimesed oma lähedasi kodus. See roll võib olla nii füüsiliselt kui emotsionaalselt koormav. Kui puuduvad tugiteenused ja puhkevõimalused, suureneb risk, et pinge hakkab väljenduma sobimatul viisil.
Spetsialistid toovad välja mitmeid ohumärke:
hooldaja pidev ärrituvus või lootusetuse tunne,
sotsiaalne isoleerumine,
krooniline väsimus,
hooldatava suhtes vaenulik või süüdistav hoiak.
Abi otsimine ei ole nõrkuse märk, vaid ennetav samm, mis võib ära hoida tõsisemad tagajärjed.
Märgid, mida ei tohiks eirata
Väärkohtlemise ohumärkideks võivad olla seletamatud vigastused, järsud muutused käitumises või rahalised ebakõlad. Samuti võib tähelepanu väärida olukord, kus hooldaja piirab liigselt hooldatava suhtlust teiste inimestega.
Ekspertide sõnul ei lahene väärkohtlemine iseenesest. „Mida varem märgata ja sekkuda, seda suurem on võimalus olukord lahendada enne, kui see muutub ohtlikuks,“ rõhutatakse videos.
Teavitusvideo on suunatud nii abivajajatele, hooldajatele kui ka lähedastele. Selle eesmärk on suurendada teadlikkust ning julgustada abi otsima enne, kui probleem süveneb.
Spetsialistide kinnitusel vajavad tuge sageli mõlemad pooled – nii hooldatav kui ka hooldaja.
Veel samal teemal
