Marin Vallikivi: Käid tööl? Palka saad? Järelikult oled automaatselt investor!
Kui küsida tänapäeva noorelt, mis on investeerimine, kõlavad vastused nagu: „aktsiad“, „krüpto“, „börs“, „Airbnb korterid“. Mõni võib lisada: „raha peab olema“. Ja koolitused. Ja mingid tarkade raamatud. Aga tegelikult... suure tõenäosusega on see esimene investeering juba tehtud märkamatult ja täiesti kogemata, kirjutab pensionitarkuse nõunik Marin Vallikivi.
Foto: Sotsiaalministeerium
Kui inimene saab 18 ja läheb tööle, hakkab ta automaatselt koguma teise pensionisambasse. See tähendab: palgapäevadel liigub osa sissetulekust kohe investeeringuteks. Ilma, et peaks midagi klikkima, kontot looma, riskiprofiili määrama või „finantsvabadus“ plakatit seinale kleepima.
Investeerimine, mis ei tundu investeerimisena
Tavaliselt räägitakse teisest sambast kui „kogumisest pensioniks“. Aga sõna „pension“ kõlab nagu midagi, mis juhtub teises elus. Silme ette tuleb pilt rätikuga tädikesest, mitte värskelt tööle asunud noorest täiskasvanust.
Tegelikult on see hoopis investeering. Iga kuu läheb 2%* brutopalgast teise sambasse ja see raha hakkab seal kasvama. Ei mingit pangakontolt ülekandmist, ei mingit „äraandmise tunnet“, sest see toimub enne, kui palk üldse kontole jõuab.
Riik paneb samuti õla alla
Iga ühe sinu euro kohta paneb riik omalt poolt juurde kaks eurot. Täpsemalt, tööandja maksab su eest sotsiaalmaksu, millest osa suunatakse teise sambasse. Kokku tähendab see, et 6% sinu brutopalgast läheb igal kuul investeeringuteks, ilma et peaksid midagi ise tegema. See on üsna haruldane „boonus“, mis enamikus riikides puudub.
Kuhu see raha siis läheb?
Raha paigutatakse pensionifondi. Kui fondi ise ei vali, valib süsteem selle loosi teel kolme madalaima tasuga fondi hulgast. Raha satub indeksfondi, mis tähendab, et raha investeeritakse hajutatult aktsiaturgudele, eesmärgiga saada pikaajaliselt keskmist turu tootlust. Kulud on madalad ja strateegia pikaajaliselt üsna kindel.
Kui valik tundub hirmutav või kauge, siis pole hullu, sest fondi saab vahetada kuni 4 korda aastas. Esialgu piisab täiesti sellest, et raha hakkab kogunema. Hiljem saab otsuseid täpsemaks timmida.
Liitintress – see imelik asi, millest keegi koolis aru ei saanud, aga mis muudab kõik
Oled kuulnud liitintressist? See on see, kus raha teenib raha, mis omakorda teenib raha. Ja mida rohkem aega sellel kasvamiseks antakse, seda suuremaks see paisub. Liitintressi kutsutakse põhjusega maailma kaheksandaks imeks.
Näiteks, kui hakata investeerima juba 18-aastaselt, siis isegi väikeste summadega on võimalik saavutada sama tulemus, mille keegi teine saab palju suuremate summadega, kui alustab 30- või 40-aastaselt. Aeg on suurim trump.
Kui tahad ise veenduda, google: "liitintressi kalkulaator" ja mängi numbritega.
II sammas on nagu investeerimise stardipakett
See on lihtne, turvaline ja riskide mõttes väga mõõdukas viis, kuidas alustada pikaajalist investeerimist.
- See käivitub automaatselt.
- See ei nõua suurt pingutust.
- See annab maksuvõidu.
- Ja see toob aja jooksul päris arvestatava tulemuse.
Kui hiljem tekib huvi börsikauplemise, dividendiaktsiate või kinnisvara vastu, on see suurepärane! Aga seni võib II sammas olla rahakasvatusalgus, mis töötab taustal isegi siis, kui sa seda ei märka.
*Soovi korral saab oma panust II sambasse suurendada ka 4% või 6%-ni.
Sotsiaalministeeriumi pensioninõustajad viivad läbi avalikke I, II ja III samba loenguid. Kõik infotunnid on osalejatele tasuta ning kindlasti on võimalik esitada ka küsimusi.
Augustikuu loeng on suunatud noorele pensioniinvestorile. Avalik loeng " Sinu esimene investeering- pensionisambad " 26.08 kell 18.00. Registreeri siin! avaneb uues vahekaardis
Veel samal teemal
