Marko Tähnas: vähiravi valikud sünnivad keeruliste otsuste keskel
Onkoloogika podcasti 30. episood toob kuulajateni ühe Eesti tervishoiu kõige teravama küsimuse: kes vastutab vähiravimite kättesaadavuse eest? Saatejuhid Kristel Leif ja Pille Retter vestlevad Tervisekassa portfellijuhi Marko Tähnasega, et lahti harutada süsteemi, mida tihti nähakse liiga lihtsustatult.
Avalikus arutelus jääb sageli kõlama, et kui ravim pole kättesaadav, on süüdi Tervisekassa. Saates joonistub aga välja palju keerulisem pilt. Otsuseid kujundavad lisaks Tervisekassale ka ravimitootjad, rahvusvahelised regulatsioonid, kliinilised uuringud ning hinnaläbirääkimised.
Marko Tähnas rõhutab, et Tervisekassa ei otsusta vaakumis. Ravimi turule jõudmine ja patsientideni jõudmine sõltub ka sellest, kui kiiresti tootja esitab vajalikud andmed ja millistel tingimustel ollakse valmis hinnas kokku leppima. Seega ei saa vastutust taandada ühele institutsioonile – tegemist on mitme osapoole koostööga (ja vahel ka konfliktiga).
Raha paneb piirid paika
Vähiravimite hind on üks süsteemi valusamaid kohti. Uued ravimid võivad maksta kümneid tuhandeid eurosid patsiendi kohta ning tervishoiusüsteem peab tegema valikuid piiratud eelarve tingimustes.
Saates arutletakse ka tulemuspõhise rahastamise üle – idee, et ravimite eest makstakse vastavalt nende tegelikule mõjule patsiendile. Kuigi see kõlab loogiliselt, on praktikas keeruline määratleda, kuidas tulemusi mõõta ja kes kannab riski juhul, kui oodatud mõju ei saavutata.
Kiirus vs kindlus
Üks keskne pinge seisneb küsimuses: kui kiiresti peaksid uued ravimid patsientideni jõudma?
Kiirus võib tähendada varasemat ligipääsu, kuid samas ka suuremat ebakindlust ravimi tegeliku efektiivsuse osas.
Eesti võimalused peituvad paindlikumates otsustusmudelites ja paremas koostöös eri osapoolte vahel. Innovatsioon ei tähenda ainult uusi ravimeid, vaid ka nutikamaid viise, kuidas neid süsteemi tuua.
Inimlik mõõde tervishoius
Lisaks süsteemsetele küsimustele avab Marko Tähnas ka oma isiklikku motivatsiooni töötada just vähi valdkonnas. See annab arutelule sügavama mõõtme – tegemist ei ole pelgalt poliitika või rahaga, vaid inimeludega.
Oluline roll on ka patsiendiorganisatsioonidel, kes pakuvad kogemuspõhist tuge ning aitavad tuua otsustusprotsessi patsiendi vaatenurka. Üha enam rõhutatakse, et patsient ei tohiks olla passiivne teenuse saaja, vaid aktiivne partner.
Tervishoid koos patsiendiga
Saate üks tugevamaid sõnumeid on mõtteviisi muutus: tervishoid ei peaks olema loodud “patsiendi jaoks”, vaid “patsiendiga koos”. See tähendab avatumat suhtlust, suuremat usaldust ning patsiendi kogemuse väärtustamist otsuste tegemisel.
