Uudislood

Miks Istanbuli konventsioon on oluline? Kristiina Luht: see tunnustab kõiki ohvreid, sealhulgas mehi ja poisse

Istanbuli konventsioon ei ole lihtsalt järjekordne rahvusvaheline dokument, vaid konkreetne kokkulepe, mille eesmärk on lõpetada naistevastane- ja perevägivald. See kohustab riike tegema kõik, et ennetada vägivalda, karistada süüdlasi ja pakkuda ohvritele tõelist tuge, olgu need naised, mehed või lapsed. Konventsioon ühendab endaga 46 riiki, kelle kogemused ja olukorrad on väga erinevad ning on olemas vägivalla vorme, millega Eesti ei ole veel (õnneks) kokku puutunudki. Eesti seisab nende seas üsna heal positsioonil, kuid arenguruumi jätkub, sest iga samm vägivalla vähendamisel loeb, kirjutab ohvriabi poliitika juht Kristiina Luht.

Remi Gregori Sassi

21. november, 2025

Loo Autor: Kristiina Luht

Foto: Sotsiaalministeerium

Allikas: Sotsiaalministeerium

Konventsiooni täitmist kontrollib sõltumatu ekspertgrupp GREVIO, kes käis äsja Eestis visiidil. Nädala jooksul kohtuti ministeeriumide, politsei, prokuratuuri, sotsiaalkindlustusameti, kodanikuühenduste esindajatega ja uuriti, kuidas täidame konventsiooni nõudeid. Visiidi põhjal saab Eesti soovitused, kuidas vägivallaennetust paremini korraldada.

Esmane hinnang oli üsnagi positiivne, mis pole ka ime, sest oleme Eestis vägivallaohvrite abistamise tõesti oma südameasjaks võtnud. Arenguruumi on muidugi veel küllaga ja selline kõrvalpilk on kasulik teenäitaja.

Mis on Eestis muutunud tänu Istanbuli konventsiooniga liitumisele?

Konventsiooniga liitumise ettevalmistamine kestis mitu aastat ja tänaseks oleme teinud selles valdkonnas kaalukad sammud edasi. Muudeti nii seadusi kui loodi uusi teenuseid, aga anti ka olemasolevatele teenustele kindlam põhi alla, nii eelarve kui õigusruumi mõttes.

Naiste tugikeskuse teenus sai kindlalt riigieelarvesse ja ohvriabi seadusesse. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused muutusid projektist riigi rahastatavaks ja korraldatavaks teenuseks. Avati ohvriabi kriisitelefon 116 006, tänu millele sai ohvriabi 24/7 kättesaadavaks. Loodi nõustamisteenus vägivalla toimepanijatele, et nad oma käitumist muudaks. Kriminaliseeriti naiste suguelundite moonutamine ja sundabielu, seksuaalne ahistamine muutus väärteoks ja süüteo toimepanemine perekondlikus sõltuvuses, endise või praeguse pereliikme vastu muutus süütegu raskendavaks asjaoluks.

Lisaks on tehtud tohutult palju koolitusi, kampaaniad ja õppematerjale, et osata vägivalda märgata ja sellele õigesti reageerida. 2026. aastal muutub loodetavasti ka vägistamise kuriteokoosseis lõpuks selliseks, et nõusoleku olulisus on sätestatud seaduses.

Miks räägib konventsioon soolisest võrdsusest?

Vastsündinud tüdrukud ja poisid on bioloogiliselt erinevad, aga sotsiaalselt, võime lihtsustatult ka öelda et oma oskustelt ja teadmistelt, ühesugused. Alles sotsialiseerumise käigus hakkavad nad õppima, mida tähendab olla poiss või tüdruk, mees või naine, selles konkreetses ühiskonnas. Näiteks olla naine Türgis või Soomes on väga erinev kogemus.

Kahjuks õpitakse selles protsessis ka käitumisviise ja hoiakuid, mis hakkavad olema naiste kahjuks. Näiteks seda, et mees võib oma naist füüsiliselt karistada ja temaga vastu tahtmist seksuaalvahekorras olla, on sajandeid peetud normaalsuseks. Seadused on lausa lubanud sellist käitumist, ja ohvreid on süüdistatud, mitte aidatud. Ka tänasel päeval satuvad naised sageli vägivalla ohvriks just oma soo tõttu, ja perevägivald mõjutab naisi ebaproportsionaalselt.

Konventsioon tunnistab, et selline vägivald on seotud meeste ja naiste ebavõrdsete võimusuhetega ning seetõttu kohustab riike edendama soolist võrdõiguslikkust ja naiste jõustamist. Tegemist on 46 riigi ühise kokkuleppega, mille eesmärk on aidata naistel peale vägivallakogemust oma elu uuesti üles ehitada.

Kuigi fookus on naistevastasel vägivallal, tunnustab konventsioon ka teisi ohvreid, sealhulgas mehi ja poisse, kes võivad samuti sattuda perevägivalla ohvriks. Riigid võivad otsustada, kas rakendada konventsiooni ka nende suhtes. Eestis on kogu riiklik ohvriabi kõikidele vägivallaohvritele. Ainus teenus, mis on ainult naistele ja nende lastele, on naiste tugikeskuse teenus, mida pakuvad kodanikuühendused üle kogu Eesti.

Kokkuvõttes on Istanbuli konventsioon olnud meile hea teetähis, mille järgi vägivallaennetust ja ohvriabi arendada. Jätkame sellel teel ka tulevikus koos heade kolleegidega politseis, prokuratuuris, sotsiaalkindlustusametis ja teistes ministeeriumides, ja loomulikult koostöös kodanikuühendustega. Eesti valitsus on pühendunud vägivallaennetuse jätkuvale arendamisele ja valdkonna süsteemseled tugevdamisele ka edaspidi.

Mis on Istanbuli linnal pistmist Euroopa Nõukoguga?

Konventsioonide ametlikud nimed kipuvad olema pikad – praegusel juhul Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon. Rahvakeelne nimetus tuleb sellest, et dokument avati allkirjastamiseks 2011. aastal Istanbulis. Rahvusvaheliste lepingute puhul on tavaks kasutada linna nime, kus need esmakordselt allkirjastati – nagu nt Lanzarote või Varssavi konventsioon.