Miks me kustutame pilte, mis ei saa piisavalt laike?
Tänapäeval ei ole pildi postitamine lihtsalt pildi postitamine. See on väike test. Test sellest, kas ma olen piisavalt huvitav, piisavalt ilus, piisavalt “okei”. Ja kui see test ei too piisavalt laike, siis tekib küsimus: kas probleem on pildis… või minus?
Foto: Swedbank
Laigid on muutunud digitaalseks heakskiiduks. Väike punane süda ei tähenda ainult “mulle meeldib see foto”, vaid sageli ka “ma näen sind”, “sa oled oluline”, “sa kuulud siia”. Kui neid sümboleid tuleb vähem, kui ootasime, võib see tunduda nagu vaikne tagasilükkamine.
Me ei kustuta pilti alati sellepärast, et see oleks halb. Me kustutame selle, sest reaktsioon ei vasta meie ootusele. Meil on peas number – võib-olla 100 laiki, võib-olla 50. Kui see number ei täitu, hakkame mõtlema: kas ma näen imelik välja? Kas inimesed ei hooli? Kas algoritm vihkab mind?
Tegelikult ei mõõda laikide arv inimese väärtust. See mõõdab hetke nähtavust. See sõltub kellaajast, algoritmist, sellest, kas keegi parajasti scrollib või mitte. Aga meie aju ei mõtle nii loogiliselt. Aju seostab väikse numbri väikse väärtusega.
Lisaks võrdleme end pidevalt teistega. Kui sõbra pilt saab kaks korda rohkem laike, tundub, nagu tema elu oleks kaks korda parem. Me ei näe aga seda, mitu pilti ta enne postitamist kustutas või kui kaua ta õiget nurka otsis. Me näeme ainult tulemust.
Laikide kultuur tekitab tunde, et iga postitus peab olema perfektne. Mitte lihtsalt mälestus, vaid esitlus. Mitte hetk, vaid hoolikalt valitud versioon sellest hetkest. Ja kui publik ei plaksuta piisavalt kõvasti, võtame “esituse” maha.
Aga võib-olla probleem ei ole pildis. Võib-olla probleem on selles, et me anname võõrastele inimestele õiguse otsustada, kas meie hetk on väärt alles jäämist.
Küsimus ei ole tegelikult laikides. Küsimus on kuuluvustundes. Me kõik tahame tunda, et meid märgatakse. Et me oleme piisavad. Et meie elu on midagi väärt.
Võib-olla järgmine kord, kui pilt ei saa “piisavalt” laike, tasub küsida: kelle jaoks ma selle tegelikult postitasin? Ja kas see hetk oli minu jaoks oluline isegi siis, kui internet seda ei kinnita?
Veel samal teemal
