Miks vajab Eesti noortegarantii tugisüsteemi?
Georg on 21-aastane noor Harjumaalt. Ta ei küsi kunagi abi, sest isa on talle alati öelnud, et elus peab ise hakkama saama. Emaga saab ta halvasti läbi. Georg kinnitab, et tal on kõik korras ja ta ei vajagi kedagi. Gümnaasium jäi tal pooleli, kuna tema sõnul ei pakkunud kool talle midagi uut. Parema meelega on ta kodus või vanaema juures arvutis ja õpib omal käel seda, mis teda huvitab.
Lähedasi sõpru Georgil peaaegu ei ole, küll aga käib ta vahel endiste koolikaaslaste juures aega veetmas. Koos juuakse, tehakse kanepit ja lastakse õhtutel lihtsalt minna. Eesti keelt Georg kuigi hästi ei oska ning tööl pole ta kunagi käinud, kuid unistab suurest sissetulekust, et kodust kaugele kolida. Viimastel kuudel vaevab teda hambavalu, aga hambaarsti juurde ta ei lähe, sest see on liiga kallis.
Georg on näide tuhandeist Eesti noortest, kes lisaks tööl mittekäimisele ei osale ka üheski teises tegevuses (ei käi koolis ega ajateenistuses, ei kasvata last, ei saa töötukassast tuge ega osale ettevõtluses jne), aga nad tulevad välja sotsiaalkindlustusameti noortegarantii tugisüsteemi (NGTS) noorte nimekirjas. Tehniliselt on tegemist automaatse ja turvalise protsessiga sotsiaalsüsteemis. IT-lahendus teeb kaks korda aastas päringud riiklikesse registritesse, et leida üles noored, kes võivad tuge vajada. Nimekirjade saamiseks peab omavalitsus esitama taotluse igal poolaastal uuesti. Sellega kinnitab omavalitsus valmisolekut andmeid konfidentsiaalselt käsitleda ja noortele tuge pakkuda. Värsked andmed jõuavad omavalitsuse töölauale automaatselt pärast 15. märtsi ja 15. oktoobrit.
2025. aasta oktoobris oli NGTS nimekirjas 13 841 noort vanuses 16–26, keda toetavad noorte heaolu spetsialistid noore kodukohas. Omavalitsuse noorte heaolu spetsialistil on keskne roll noore iseseisvumise toetamisel. Ta kuulab, kaardistab vajadused ning kutsub vajadusel kokku teised spetsialistid. Koos noorega luuakse jõukohane plaan, mille täitmisel on spetsialist talle kindlaks toeks.
Uuringute põhjal teame, et suure tõenäosusega on Georg tulevikus töötu ja sotsiaalabi vajav täiskasvanu. Tema riski jääda töötuks suurendab:
välispäritolu, sh eesti keele oskuse puudumine, mis võib töötuks jäämise riski suurendada ligi 4 korda
varasema töökogemuse puudumine tõstab tema töötuks jäämise riski umbes 3,5 korda
erialase hariduse puudumine, mis suurendab riski veel umbes 1,7 korda
Lisaks näeme, et töötuks jäämise tõenäosust mõjutavad ka keerulised suhted vanematega, huvitegevuse puudumine ja narkootiliste ainete tarvitamine. 2021. aasta Statistikaameti uuringu põhjal olid 15-26-aastased töötud noored selles seisus püsivalt vähemalt kahel järjestikusel aastal. Seda kinnitab ka tõsiasi, et NGTS seires välja tulnud noortest on 70% varasema töökogemuseta või see jääb kaugemasse aega kui aasta tagasi. See info annab meile sisendi, et need noored võivad vajada lisatuge, sest tegevusetus ja suuna puudumine võivad viia probleemideni nii nende isiklikus elus kui ka kogukonnas.
Noorte heaolu spetsialisti tugi on vajalik, sest ise otsib abi vaid 13–15% noortest
Georgile sarnaseid noori saab toetada omavalitsuse noorte heaolu spetsialist, kes võtab NGTS nimekirjas olevate kontaktandmete alusel ise noorega ühendust ja pakub tuge. Usaldusliku suhte loomisel enne, kui mured süvenevad, on võimalik noorte töötust ja sotsiaalset tõrjutust ennetada. Varasemad kogemused ja uuringud näitavad, et ise otsib abi vaid 13–15% noortest. Põhjuseks võib olla napp info, hirm või ka isiklikud veendumused, nagu Georgi puhul.
Tänu noorte heaolu spetsialistilt saadud toele ja infole on võimalus, et Georg saab vajalikud oskused, et leida endale õige karjääritee ja suund, kuhu liikuda, olgu selleks siis eriala omandamine ja töökoha olemasolu, ettevõtlus, välismaalt kogemuse saamine vm. Selleks aga, et sinna jõuda, on meil esmalt tarvis tegeleda teda mõjutavate teguritega ning aidata tal luua teda toetav keskkond sobivate huvialade ja inimestega. Muutuste juhtimine aga ei ole lihtne. Tihti me ootame, et erinevate teenustega tehakse keerulises olukorras olev laps nö kiiresti korda, tegelikult on seal taga aga väga suur töö nii noore enda, spetsialistide, ettevõtjate, õpetajate, kogukonna liikmete jt inimeste vahel. Ei piisa ainult ühest nõustamisest. Küll aga, mida varem me nooreni jõuame, seda tulemuslikum on temaga koostöö. 13,5% NGTS nimekirjas välja tulnud noortest on alaealised (16–17-aastased), nendeni soovime esmajoones jõuda, et saaksime murekohti ennetada.
Miks me Georgi ja temaga sarnases olukorras olevaid noori aidata püüame?
Võime sellele mõelda hambaarsti analoogia kaudu. Kõige odavam on pesta igapäev hambaid, mis hoiab ära enamuse probleemidest. Noorte puhul tähendab see tugevat sotsiaalset võrgustikku, toetavat peret, toimivat kooli, huvitegevuse võimalusi ning võimalust kogeda töö- ja ettevõtluselu (näiteks õpilasfirma kaudu). See on ühiskonna vaatest nö igapäevane hügieen, mis hoiab noore aktiivsena.
Kui on tekkinud riskikäitumine, ei ole laps selles süüdi, kui vanematel ei ole olnud võimalust nö hambaharja ja -pastat osta, et ta saaks igapäevase hügieeniga tegeleda. Samuti ei ole lapsel võimalik mõjutada omavalitsust, kus napib ressursse vaba aja võimaluste loomiseks. Siin saame nii noori kui vanemaid toetades palju ära teha. Lastekaitsetöötajad on üha enam perekondadele toetavaks ja kaasamõtlevaks partneriks, lisaks on olemas perepesad, beebikoolid ja teised toetavad keskkonnad. Lapsevanemad saavad kasulikke nippe näiteks tarkvanem.ee leheküljel, et anda oma lapsele parim võimalik tugi. Sotsiaalkindlustusameti andmetel eraldati peredest eelmisel aastal üle 300 lapse. Kokku selliseid lapsi Eestis, kes mingil põhjusel ei saa oma kodus kasvada, on 2000 ringis. Ametnike roll on siin töötada selle nimel, et traumakogemus nende noorte ülejäänud elus määravaks ei saaks. Näiteks on olulisel kohal noorsootöötajate olemasolu, kes saavad noorele pakkuda vabaaja veetmise võimalusi, neid samal ajal harides ja pakkudes keskkonda, kus oma huve leida ja sotsiaalseid suhteid luua.
Märkamine algab eelkõige kogukonnast
Igaüks meist saab toetada, küsides naabrilt või lapselt otse, kuidas tal läheb, või vajadusel teavitada abivajavast lapsest anonüümselt lasteabitelefonil 116 111. On oluline mõista, et probleemse käitumise taga (näiteks Georgi kanepi tarvitamine ja kooli katkestamine) võib peituda ootamatu põhjus. See võib näiteks viidata ka diagnoosimata ATH-le, mille puhul aju otsib pidevat dopamiini ja seda mitte saades leitakse see uimastitest (vt 2024. a Inglismaa uuringut). Samas võib põhjus olla ka turvalise täiskasvanu või huvipakkuvate vaba aja veetmise võimaluste puudumises. Tegeliku põhjuse saame teada aga alles siis, kui seda noorelt endalt küsime.
Mis saab siis kui last pole piisavalt vara märgatud? See tähendab, et noor vajab lisatuge. Hambaaugu puhul läheme hambaarsti juurde, kus saame kiiresti plommi, ja hammas on päästetud. Kui koolipsühholoog, noorsootöötaja, vanaema või koolikaaslane märkab esimesi ohumärke (näiteks noor ei jõua enam oma kutsekoolis või gümnaasiumis tundidesse kohale), saab NGTSis noorte heaolu spetsialist sekkuda.
Selle aasta lõpust aitab õppimiskohustuse ea tõstmine paremini abivajavaid noori märgata. Kohalikud omavalitsused hakkavad saama infot õpilaste kohta, kes vaatamata toele siiski koolist puuduvad või on hädas hinnetega. See võimaldab varakult sekkuda ja juurpõhjustega tegeleda, olgu selleks koolikius, vaimse tervise mured, hariduslik erivajadus või vanemate toe puudumine. Kuna võimalikke põhjuseid on palju, peab ka tugi olema valdkondadeülene, kaasates noore lähivõrgustikku, huvitegevust, noorsootööd, töötukassat, lastekaitset ja alates 16-eluaastast ka NGTSi.
Kui Georg oleks 13-aastaselt leidnud noortekeskusest sarnaste huvidega sõbrad, saanud koolis eesti keele selgeks ja pere oleks saanud õigel ajal tuge, oleksid tema väljavaated 21-aastaselt palju paremad. Ta poleks ehk tänavu NGTS nimekirjas.
Mida hiljem sekkume, seda kallimaks see lähebq
Hiljaks jäänud abi on kallis, seda nii hambaravis kui sotsiaalvaldkonnas. Kui esimesi ohumärke eirata, võib noor kaduda meie vaateväljast, jääda pikaks ajaks töötuks ning juurde tekivad vaimse tervise probleemid, sõltuvused ja võlad. Ta ei ole õppinud abi küsima ega seda vastu võtma.
Sellises olukorras ei piisa enam sellest, et õpetame Georgile eesti keele selgeks ja suuname ta kutsekooli. Kui me jõuame Georgini veel hiljem, näiteks 25selt, siis võib pikk ühiskonnaelust eemalolek olla süvendanud tema usaldamatust riigi ja teiste inimeste vastu, mistõttu taastumine nõuab rohkem aega ja ressursse. Enne tulevikuplaanide tegemist tuleb tegeleda sügavamate haavadega, pakkudes teraapiat ning kaasates võlanõustajaid ja teisi spetsialiste.
Kõige kallim on tagajärgedega tegelemine. Pikaks ajaks kõrvale jäänud noore tagasitoomine ühiskonnaellu nõuab mitu korda rohkem ressursse. Siin ei piisa enam nõustamisest, vajalik on kasutada kalleid rehabilitatsiooniteenuseid, pikaajalisi sotsiaaltoetusi, määrata vähenenud töövõime ning sageli lisanduvad ka tervishoiu ja kriminaalhoolduse kulud. See on justkui „ühiskondlik protees“, mis on tunduvalt kallim kui varajane „plomm“.
Kui 25-aastaselt oleksime saanud Georgit veel eri teenustega toetada ja „august välja tõmmata“, siis 40-aastaselt on tal juba püsiv abivajadus. Ta on joobeseisundis toime pannud õigusrikkumisi, mis vähendavad veelgi tema võimalusi tööle saada. Tal on vähenenud töövõime, ta saab toimetulekutoetust ja elab sotsiaalkorteris. Ta ei näe mõtet tööle minna, sest tema võlad on nii suured, et kogu tema sissetulek võetakse temalt ära. Olukorrast välja tulek on endiselt võimalik, kuid Georgi eneseusu taastamine on nüüd kordades raskem kui siis, kui ta oli 13-, 21- või 25-aastane.
Georg ei ole lihtsalt statistika, vaid kasutamata potentsiaal. Kui me teda täna ei toeta, on meil homme naaber, kes on nii inimestes kui ühiskonnas pettunud. Kasutame parem ära tema tugevusi ja pakume tuge siis, kui seda on päriselt vaja. Nii võidame sellest lõpuks kõik.
Kuula, vaata ja uuri lisaks
FILM „Kõik sinu palged“ Jupiteris. See tutvustab ka Eestis kasutusel olevat taastava õiguse mõtteviisi ja näitab hästi, kuidas õigusrikkumisi korda saatnud inimesed vajavad samuti tuge, toetust ja teineteise mõistmist.
TASKUHÄÄLING „Kuula mind ära“ Spotifys. Sealses osas „Ma tundsin end nähtamatuna“ räägivad kaks noort naist oma lapsepõlvest vaimse, füüsilise ja seksuaalse vägivalla ning sõltuvuste keskel. Naised räägivad ka sel aastal toimunud kõikide ministeeriumite ülesest konverentsist, mille üheks korraldajaks oli sotsiaalkindlustusameti NGTS tiim.
OLED 16-29-AASTANE, TÖÖTU JA VAJAD ABI?
Kirjuta oma kodukoha noorte heaolu spetsialistile, kes saab sind sinu teel toetada: Noortegarantii tugisüsteem |Kontaktid
INIMESELE, KES TAHAB GEORGI AIDATA
Mine kohalikku omavalitsusse või noortekeskusesse ja küsi, mida on vaja ja mida sa saad ise oma kogukonnas ära teha. Või siis mine vähemalt aita naabrit, kui märkad, et ta abi vajab.
17. oktoobril 2025 avaldatud 16. NGTS seire statistika
Välja tulnud noorte arv: 13841 (1301 noort rohkem kui eelmises märtsi seires ja 466 noort vähem kui eelmise aasta oktoobri seires);
Mehi 7255 (52,4%) ja naisi 6586 (47,6%);
Alaealisi tuli seires välja 1897, neist 878 ehk 46,3% on 16-aastased.
Rahvusvahelise kaitse saajaid: 1238, neist alaealisi 358 ehk 29%.
Viimane ametlik töökogemus on rohkem kui aasta aega tagasi või töökogemus puudub 70,5% seires välja tulnud noortest.
Keskmiselt on noored tulnud seires välja 4 korda ehk 2-aastat järjest. 34 noort on olnud igas seires ehk 16 korda.
Noori, kes tulid esimest korda seiresse, oli 4565 ehk 33% kõikidest seire noortest on noored, kes pole varem NGTSi vaateväljas olnud.
Tutvu 2023. aasta uuringu analüüsi aruandega: Mis mõjutab noorte NEET-staatusesse langemist?
Illustratsioonid on joonistanud 16-aastased Helena ja Hanna 2025. aastal toimunud noortegarantii näituse tarbeks.
Veel samal teemal
