Miks vajame tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemide lõimimist?
Erinevad spetsialistid ja eksperdid on juba aastaid rääkinud, et tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemid ei vasta inimeste ja teenuseosutajate ootustele. Erinevaid teenuseid on palju aga abivajajate teenuste vaheline liikumine on korrastamata, ei toimu koordineeritult ja põhjustab süsteemis olulist ebaefektiivsust ning rahulolematust. Eesmärk on luua tõhus koostöö- ja koordineerimissüsteem, mis vähendab ebaefektiivsust, väldib dubleerimist ja tarbetuid teenuseid, parandab teenuste kättesaadavust ning suurendab seeläbi kõigi osapoolte rahulolu. Lisaks abivajajatele on muutuste vajadus kriitiline ka spetsialistide vaates. Vastab tõele, et meil on tervishoius ja sotsiaalsüsteemis vähe inimressurssi ja seda oleks alati juurde vaja, aga tuleb hoida ka olemasolevaid spetsialiste ja silmas pidada, et ei ole midagi kurnavamat, kui teha mõttetut tööd, kellegi teise tegemata jäänud tööd või tööd, millel pole tulemust, sest jätkuteenused ei toimi nii, kuis vaja.
Artikli autor: Anneli Taal, integratsiooni ja esmatasandi tervishoiu poliitika juht
Foto: Sotsiaalministeerium
Allikas: Sotsiaalministeerium
Kes teab, kus peitub ebaefektiivsus?
Aastaid oleme elanud süsteemis, kus oleme eeldanud, et riik leiab üles süsteemi ebaefektiivsused ja rahastab ainult tõenduspõhiseid teenuseid ainult nendele, kes seda vajavad. Kui vaatame meist palju võimsamate riikide korraldust, siis näeme, et nemad on juba ammu loobunud rohkearvulisest ametnikkonnast, kes üritaks tsentraalselt korraldada teenuseosutajate tööd võimalikult efektiivselt ja optimaalselt. Lähtutakse hoopis sellest, et kõige paremini teavad teenuseosutajad ise, kus on võimalikud ebaefektiivsuse ja kokkuhoiu kohad. Efektiivsete ja optimaalsete lahenduste leidmine ja kasutuselevõtt on delegeeritud hoopis teenuseosutajatele endile. Kui sellele lisandub teenuseosutajatele võimalus osa kokkuhoitud rahast endale saada ja ise otsustada, mida sellega peale hakata, ongi loodud võimas mehhanism, mis hakkab süsteemist ebaefektiivsust tasapisi välja juurima.
Süsteem tuleb ümber korraldada nii, et ta ise hakkaks optimaalsemaid lahendusi otsima ja eelistama.
Taolise süsteemi loomise kõige suuremaks väljakutseks on teenuseosutajate koostöö, sest ebaefektiivset teenuseosutamist haigla EMO-s või sagedast hospitaliseerimist, mis võib olla tingitud nii tervislikest kui ka sotsiaalsetest probleemidest, ei saa lahendada haigla ise. Seda saab teha koostöös perearstide ja kohalike omavalitsustega. Tervishoiusüsteemi toimimisel on teistpidi oluline mõju kohalike omavalitsuste sotsiaalsetele kuludele. Inimeste võimalikult kaua kodus toime tulemiseks ja hooldekodu vältimiseks on vajalikud kokkulepped, et kodupõhiselt ja kodu lähedal osutatavate proaktiivsete tervishoiuteenuste prioriteeti suurendatakse. Seega on inimesekesksus saavutatav, kuid seda juhul, kui kõik osapooled hakkavad selle nimel sihipäraselt koostööd tegema.
Kuidas tuua osapooled kokku ja ühiste eesmärkide nimel tööle panna?
Kindlasti ei ole vaja selleks luua täiendavat bürokraatia tasandit ehk siis palgata ametnikke juurde, vaid tuleb koondada teenuseosutajad nii, et neilt saaks kujundlikult öeldes soovitud eesmärke ehk tulemust osta sh toetada neid koostöö koordineerimisel. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate inimesekesksed koostöö-organisatsioonid ehk TERVIK-ud saab moodustada ka olemasolevate struktuuride baasil koostöökokkuleppeliselt. Lihtsamalt öeldes tähendab see, et maakonnas koostööd tegevad tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajad valivad endi seast välja osapoole, kes hakkab neid lepingutes rahastajatega esindama ja lepivad kokku koostöö korra.
Iga süsteemi muutus vajab lisaressurssi, kust tuleb lisaraha?
Tulevikus näeme TERVIK-uid maakondlike koostöö-organisatsioonidena, mis aitavad tervishoiu- ja sotsiaalteenuseosutajatel ning kohalikel omavalitsustel teenuseosutamist tõhustada ja mille kaudu saab riik nii tervishoiuteenuste korraldust kui ka sotsiaalteenuste arengut eesmärgipäraselt ja kestlikult toetada. TERVIK-ute loomiseks ja nende kaudu muutuste ja arengu toetamiseks on Sotsiaalministeerium koondamas mitmed erinevad välisabi projektid ühtsesse loogilisse programmi – erinevatest välisabi meetmetest toetatakse TERVIK-ute loomist, neile suunatud koolitusi, koostööd ja koordinatsiooni võimaldavaid infosüsteeme, erinevate spetsialistide koolitusi, digilahendusi ja muid innovatiivseid teenuslahendusi jms. Mõistame, et senine erinevate välisabiprojektide killustatus on loonud KOV-idele olulise administratiivse koormuse. Süsteemi korrastamise tulemusel peaks ka see probleem leevenema – riigiametnikud ei tule enam iga projektiga igasse KOV-i vaid vajadused ja võimalused räägitakse KOV-idega läbi maakonna tasandil ning toetusi saab kasutusele võtta ühiselt jagades administratiivset koormust.
Välisabi lõppedes ei ole planeeritud TERVIK-ute ülalpidamisega seotud kulusid jätta KOV-ide katta vaid need kulud kaetakse riigi eelarvest ja ravikindlustuse eelarvest.
Kes peaks võtma initsiatiivi ja algatama maakonnas TERVIKu moodustamise?
Sotsiaalministeerium kuulutab 13. novembril välja välisabi avaliku vooru, mille raames pakume võimalust sotsiaal-ja tervishoiu koostööpartneritel testida oma maakonnas koostööorganisatsiooni ehk TERVIK-u loomist ja toimimist. See annab võimaluse kõigis maakondades tegutsevatele tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajatele sh KOV-idele ühiselt läbi mõelda ja kokku leppida peamised koostöö valdkonnad ja eesmärgid ning teha algust nende suunas liikumisega. See on ettevalmistus riigi poolt planeeritavateks muudatusteks, mille elluviimine tervikuna võtab aega hinnanguliselt kaks aastat.
Täna on koostöövõimalusi arutatud ja integratsiooni initsiatiivgrupid moodustatud juba rohkem kui pooltes maakondades. Integratsiooni initsiatiivgruppidesse kuuluvad tavapäraselt maakonna KOV-ide esindajad, maakonda teenindava haiga ja kiirabi esindajad, aktiivsemad perearstid ja maakonna tervisedendaja. Integratsiooni initsiatiivgrupis arutatakse läbi ja otsustatakse ühiselt, kes esitab osapoolte poolt taotluse välisabi saamiseks ja võtab edaspidi maakonnas enda peale TERVIK-u moodustamise initsiatiivi. See on esimene oluline samm.
Kokkuvõtteks
Kokkuvõttes, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande lõimimine on vajalik, et muuta süsteem inimesekesksemaks, jätkusuutlikumaks ja efektiivsemaks. See loob parema võimaluse pakkuda jätkuvalt kvaliteetset tuge inimestele, hoida kokku ressursse ning tagada, et abi jõuab õigel ajal õige inimeseni.
Veel samal teemal